Pressinõukogu arutas Kertu Saksa kaebust Tartu Postimehes 12. veebruaril 2025 ilmunud artikli „ERMi juhi lahkumist saadab osa alluvate urin ja nurin“ peale ja otsustas, et leht ei rikkunud head ajakirjandustava.

Kertu Saks kaebas Pressinõukogule, et ajakirjanik andis talle artikli üle vaatamiseks ja kommenteerimiseks poolteist tundi, kuigi toimetus oli lugu ette valmistanud mitmeid nädalaid. Kuna lugu sisaldas valeväiteid ja laimu, palus Kertu Saks  toimetajal teha faktikontrolli. Kaebaja lisas, et sai võimaluse kirjutada arvamusartikkel, kuid see ei teinud olematuks juba avaldatud valeväiteid. Kaebaja hinnangul on avaldatud artikkel eksitav ja ebatäpne, sisaldab valeväiteid ning laimu ja kahjustab tema mainet. Kaebaja leiab, et esitatud info tõesust ei ole kontrollitud ja allikate usaldusväärsusele pole toimetus piisavalt tähelepanu pööranud (anonüümsus, koondatu huvi mõjutada kohtumenetlust). Kaebaja hinnangul ei ole sellise hulga materjali kommenteerimiseks poolteist tundi piisav.

Tartu Postimees vastas Pressinõukogule, et leht ei ole lähtunud soovist kahjustada Kertu Saksa ega ka Eesti Rahva Muuseumi head nime. Toimetus leiab, et nagu inimeste vahelist konflikti kajastavale kirjutisele kohane, on lugu tasakaalus ja järgib ajakirjanduseetika reegleid. Leht selgitas, et artikkel ei tugine anonüümsetele allikatele ning inimesed, kes Kertu Saksale etteheiteid esitasid, on nimeliselt teada, kuid nende suhtes oli põhjust rakendada avalikkuse ees allikakaitset. Toimetus märkis, et usaldusväärsust lisab tõik, et kaks kaebaja vastalist esineb tekstis oma nime all. Toimetus ei näidanud, nagu oleks kõik või enamus ERMi töötajatest Kertu Saksa juhtimisstiili suhtes kriitilised, küll aga seda, et sellise suhtumisega inimesi oli piisavalt, et tekitada uudisväärtust. Toimetus lisas, et poolteist tundi vastamiseks jätta ei ole tavapärane praktika, kuid ootamatult tuli info Kertu Saksa lahkumisavalduse kohta ning seepärast otsustas toimetus varem kogutud materjali koos kaebaja kommentaariga kiiresti avaldada. Toimetus pakkus kaebajale võimalust kajastada konflikti kõiki nüansse täiendavas intervjuus, kuid Kertu Saks sellele ei reageerinud.

Pressinõukogu otsustas, et Tartu Postimees ei ole eksinud ajakirjanduseetika koodeksi vastu. Pressinõukogu hinnangul on Kertu Saks saanud artiklis oma sõnumi edastada. Lisaks on mitmel puhul tegemist erinevate hinnangute ja sõna sõna vastu olukorraga, kus osapoolte väidete kontrollimine ei ole Pressinõukogu pädevuses.

Pressinõukogu hinnangul võib poolteist tundi põhjalike süüdistuste ja pika aja jooksul kogutud materjali kommenteerimiseks olla problemaatiline, kuid antud loo puhul on kaebaja saanud oma seisukoha välja öelda.

Pressinõukogu arutas Kertu Saksa kaebust Tartu Postimehes 12. veebruaril 2025 ilmunud artikli „ERMi juhi lahkumist saadab osa alluvate urin ja nurin“ peale ja otsustas, et leht ei rikkunud head ajakirjandustava.

Kertu Saks kaebas Pressinõukogule, et ajakirjanik andis talle artikli üle vaatamiseks ja kommenteerimiseks poolteist tundi, kuigi toimetus oli lugu ette valmistanud mitmeid nädalaid. Kuna lugu sisaldas valeväiteid ja laimu, palus Kertu Saks  toimetajal teha faktikontrolli. Kaebaja lisas, et sai võimaluse kirjutada arvamusartikkel, kuid see ei teinud olematuks juba avaldatud valeväiteid. Kaebaja hinnangul on avaldatud artikkel eksitav ja ebatäpne, sisaldab valeväiteid ning laimu ja kahjustab tema mainet. Kaebaja leiab, et esitatud info tõesust ei ole kontrollitud ja allikate usaldusväärsusele pole toimetus piisavalt tähelepanu pööranud (anonüümsus, koondatu huvi mõjutada kohtumenetlust). Kaebaja hinnangul ei ole sellise hulga materjali kommenteerimiseks poolteist tundi piisav.

Tartu Postimees vastas Pressinõukogule, et leht ei ole lähtunud soovist kahjustada Kertu Saksa ega ka Eesti Rahva Muuseumi head nime. Toimetus leiab, et nagu inimeste vahelist konflikti kajastavale kirjutisele kohane, on lugu tasakaalus ja järgib ajakirjanduseetika reegleid. Leht selgitas, et artikkel ei tugine anonüümsetele allikatele ning inimesed, kes Kertu Saksale etteheiteid esitasid, on nimeliselt teada, kuid nende suhtes oli põhjust rakendada avalikkuse ees allikakaitset. Toimetus märkis, et usaldusväärsust lisab tõik, et kaks kaebaja vastalist esineb tekstis oma nime all. Toimetus ei näidanud, nagu oleks kõik või enamus ERMi töötajatest Kertu Saksa juhtimisstiili suhtes kriitilised, küll aga seda, et sellise suhtumisega inimesi oli piisavalt, et tekitada uudisväärtust. Toimetus lisas, et poolteist tundi vastamiseks jätta ei ole tavapärane praktika, kuid ootamatult tuli info Kertu Saksa lahkumisavalduse kohta ning seepärast otsustas toimetus varem kogutud materjali koos kaebaja kommentaariga kiiresti avaldada. Toimetus pakkus kaebajale võimalust kajastada konflikti kõiki nüansse täiendavas intervjuus, kuid Kertu Saks sellele ei reageerinud.

Pressinõukogu otsustas, et Tartu Postimees ei ole eksinud ajakirjanduseetika koodeksi vastu. Pressinõukogu hinnangul on Kertu Saks saanud artiklis oma sõnumi edastada. Lisaks on mitmel puhul tegemist erinevate hinnangute ja sõna sõna vastu olukorraga, kus osapoolte väidete kontrollimine ei ole Pressinõukogu pädevuses.

Pressinõukogu hinnangul võib poolteist tundi põhjalike süüdistuste ja pika aja jooksul kogutud materjali kommenteerimiseks olla problemaatiline, kuid antud loo puhul on kaebaja saanud oma seisukoha välja öelda.