Tallinn, 5. september 2025. Pressinõukogu arutas kahte kaebust Postimehes 7. aprillil ilmunud artikli „Rahvale miljonitrahvid kaela toovad ametnikud naudivad karistamatust“ peale ja otsustas mõlema kaebuse puhul, et Postimees rikkus head ajakirjandustava.

Artikkel räägib Eestit ähvardava süsinikutrahvi tagamaadest, endiste juhtivate ametnike väidetavast osast selles ja metsaraiest tingitud puidupuudusest.

Allan Sims kaebas Pressinõukogule, et artiklis anti põhjendamatult ja ebaõigesti avalikkusele mõista, et ta on keskkonnaagentuuri metsastatistika juhina kasutanud ebaausaid võtteid selleks, et korraldada ohjeldamatut üleraiet nii, et keegi sellega kaasnevatest tagajärgedest aru ei saaks, kuid et teatud töösturid saaksid teenida kümnetes miljonites keelatud lisakasu. Kaebaja leiab, et artikkel jätab temast mulje kui petturist, kuid loos tõendeid esitatud ei ole. Kaebaja hinnangul on artiklis segamini ajakirjaniku arvamused ja faktid. Kaebaja märkis, et ajakirjaniku eesmärk oli teda kujutada üksnes negatiivses valguses, seades kahtluse alla tema kui endise riigiametniku sõltumatuse ja professionaalse tegevuse motiivid ning mõjutada tema erialast tegevust ja isiklikku elu. Kaebaja ei ole rahul, et vaatamata esitatud süüdistustele ei antud talle võimalust kommentaariks.

Postimees vastas Pressinõukogule, et tegemist on ajakirjaniku arvamusartikliga, mis ilmus arvamusküljel paberlehes ja arvamusrubriigis Postimehe veebis. Arvamusloos on viidatud uudistele ja olemuslugudele, milles on Allan Simsile antud võimalus teema kommenteerimiseks. Viidatud uudistes ja olemuslugudes mainitud fakte ei ole riigiametid ega Allan Sims ise konkreetseid tõendeid esitades ümber lükanud ega pole ka muul viisil tõestatud, et mõni esitletud faktidest oleks olnud vale. Viidatud artiklites esitatud faktide algandmed on pärinenud otse riigiasutuste käest. Postimees lisas, et ei ole teinud etteheiteid kaebaja välja töötatud metoodikale teoorias, küll aga selle metoodika abil saavutatud eksitavatele ja moonutatud andmetele osas, kui palju kasvab Eestis juurde metsa, mida reaalselt raiuda saab. Postimees märkis, et arvamusloos ei pea andma sõna isikutele, kellest loos juttu on ning kui Allan Sims veel ametis oli ja Postimees metsastatistikast uudised või uurivaid lugusid kirjutas, andis leht talle ka alati kommenteerimisvõimaluse.

Pressinõukogu otsustas, et Postimees rikkus ajakirjanduseetika koodeksi punkti 4.1., mis näeb ette, et uudised, arvamused ja oletused olgu selgelt eristatavad. Pressinõukogu leiab, et antud arvamusloost ei ole võimalik aru saada, millised on faktid, oletused ja millised ajakirjaniku arvamused. Kuna kaebaja kohta on esitatud tõsised süüdistused skeemitamises, siis oleks pidanud antud artiklis välja tooma, millised faktid skeemitamist tõendavad. Samuti rikkus Postimees ajakirjanduseetika koodeksi punkti 1.4., mis näeb ette, et ajakirjanik vastutab oma sõnade ja loomingu eest ning ajakirjandusorganisatsioon kannab hoolt selle eest, et ei ilmuks ebatäpne, moonutatud või eksitav informatsioon. Kuna süüdistused Allan Simsi kohta ei ole artiklis konkreetselt faktidega kinnitatud, vaid ainult viidatud varasematele lugudele, siis peab Pressinõukogu infot kaebaja kohta ebatäpseks.

Pressinõukogu arutas ka Marku Lambi kaebust sama artikli peale. Marku Lamp kaebas, et artiklis anti põhjendamatult ja ebaõigesti avalikkusele mõista, et ta on petis ning pannud toime ametialase süüteo. Kaebaja lisas, et tema kohta esitatud väited on ebatäpsed, moonutatud ja lugejaid eksitavad ning mõjuvad laastavalt tema usaldusväärsusele ja teadustööle. Kaebaja hinnangul on tegemist uudislooga, mitte arvamusega. Lisaks leiab kaebaja, et artikkel ei põhine tõenditega tagatud faktilisel infol. Kaebaja hinnangul on artikli pealkiri ja seda illustreeriv foto koos pildiallkirjaga eksitavad, sest fotol ja selle allkirjas on välja toodud tema nimi, mis tekitab kogumis lugejates põhjendamatu eelarvamuse, et ta on teadlikult õigusvastase käitumisega tekitanud riigile kahju, aga vaatamata sellele naudib karistamatust. Samuti ei ole kaebaja rahul, et talle ei antud võimalust kommentaariks.

Postimees vastas Pressinõukogule, et arvamusloos on viidatud uudistele ja olemuslugudele, milles on Marku Lambile antud võimalus käsitletud teema kommenteerimiseks. Postimees vastas, et loo autor on aastaid põhjalikult analüüsinud endise keskkonnaministeeriumi asekantslerina töötanud Marku Lambi haldus- ja vastutusalas tehtud otsuseid, milliseid on Marku Lamp kas ise teinud või milliste endise keskkonnaministeeriumi haldusalas tehtud otsuste ja tegevuste eest on oma ametijuhendi järgi pidanud vastutama ja järelevalvet tegema ning antud artiklis ajakirjanik hindab, et Marku Lamp on oma ametipostil teadlikult ja järjekindlalt toime pannud ametialaseid rikkumisi. Postimees rõhutab, et pole avaldatud ebaõigeid ega tõendamata faktiväiteid.

Pressinõukogu otsustas, et Marku Lambi kaebuse puhul rikkus Postimees ajakirjanduseetika koodeksi punkti 4.1., mis näeb ette, et uudised, arvamused ja oletused olgu selgelt eristatavad. Pressinõukogu leiab, et antud arvamusloost ei ole võimalik aru saada, millised on faktid, oletused ja millised ajakirjaniku arvamused. Kuna kaebaja kohta on esitatud tõsised süüdistused koos foto ja fotoallkirjal tema nime mainimisega, siis oleks pidanud antud artiklis välja tooma süüdistust kinnitavad faktid ja argumendid.

Samuti rikkus Postimees ajakirjanduseetika koodeksi punkti 1.4., mis näeb ette, et ajakirjanik vastutab oma sõnade ja loomingu eest ning ajakirjandusorganisatsioon kannab hoolt selle eest, et ei ilmuks ebatäpne, moonutatud või eksitav informatsioon. Kuna süüdistused Marku Lambi kohta ei ole artiklis konkreetselt faktidega kinnitatud, vaid ainult viidatud varasematele lugudele, siis peab Pressinõukogu infot kaebaja kohta ebatäpseks. Kuna artikli juures oleval fotol oleval plakatil on suurelt Marku Lambi nimi, siis koosmõjus loo pealkirjaga jätab see eksitava ja ebatäpse mulje, et kaebaja on toime pannud kuriteo, kuid karistust sellel järgnenud ei ole.

Postimees avaldas Pressinõukogu otsused täna.

Pressinõukogu