Pressinõukogu arutas Marku Lambi kaebust Postimehes 7. aprillil 2025 ilmunud artikli „Rahvale miljonitrahvid kaela toovad ametnikud naudivad karistamatust“ peale ja otsustas, et Postimees rikkus head ajakirjandustava.

Artikkel räägib Eestit ähvardava süsinikutrahvi tagamaadest, endiste juhtivate ametnike väidetavast osast selles ja metsaraiest tingitud puidupuudusest.

Marku Lamp kaebas Pressinõukogule, et artiklis anti põhjendamatult ja ebaõigesti avalikkusele mõista, et ta on petis ning pannud toime ametialase süüteo. Kaebaja lisas, et tema kohta esitatud väited on ebatäpsed, moonutatud ja lugejaid eksitavad ning mõjuvad laastavalt tema usaldusväärsusele ja teadustööle. Kaebaja hinnangul on tegemist uudislooga, mitte arvamusega. Lisaks leiab kaebaja, et artikkel ei põhine tõenditega tagatud faktilisel infol. Kaebaja hinnangul on artikli pealkiri ja seda illustreeriv foto koos pildiallkirjaga eksitavad, sest fotol ja selle allkirjas on välja toodud tema nimi, mis tekitab kogumis lugejates põhjendamatu eelarvamuse, et ta on teadlikult õigusvastase käitumisega tekitanud riigile kahju, aga vaatamata sellele naudib karistamatust. Samuti ei ole kaebaja rahul, et talle ei antud võimalust kommentaariks.

Postimees vastas Pressinõukogule, et tegu on ajakirjaniku arvamusartikliga, mis ilmus arvamusküljel paberlehes ja arvamusrubriigis veebis. Toimetus selgitas, et arvamusloo žanr ei nõua artiklis mainitud isikutele tähelepanekute ja paranduste tegemiseks võimaluse andmist. Toimetus lisas, et arvamusloos on viidatud uudistele ja olemuslugudele, milles on Marku Lambile antud võimalus käsitletud teema kommenteerimiseks. Postimees vastas, et loo autor on aastaid põhjalikult analüüsinud endise keskkonnaministeeriumi asekantslerina töötanud Marku Lambi haldus- ja vastutusalas tehtud otsuseid, milliseid on Marku Lamp kas ise teinud või milliste endise keskkonnaministeeriumi haldusalas tehtud otsuste ja tegevuste eest on oma ametijuhendi järgi pidanud vastutama ja järelevalvet tegema ning antud artiklis ajakirjanik hindab, et Marku Lamp on oma ametipostil teadlikult ja järjekindlalt toime pannud ametialaseid rikkumisi. Postimees rõhutab, et pole avaldatud ebaõigeid ega tõendamata faktiväiteid. Leht selgitas, et arvamusloos kasutatud hinnangud on artikli autori hinnangud ning arvamuslugu ongi selleks, et arvamust avaldada. Artiklis kasutatud faktiväidete juures on viited vastavatele artiklite, kus on asjaolusid põhjalikult kirjeldatud ja tõenditega kaetud, märkis toimetus.

Postimees rikkus ajakirjanduseetika koodeksi punkti 4.1., mis näeb ette, et uudised, arvamused ja oletused olgu selgelt eristatavad. Pressinõukogu leiab, et antud arvamusloost ei ole võimalik aru saada, millised on faktid, oletused ja millised ajakirjaniku arvamused. Kuna kaebaja kohta on esitatud tõsised süüdistused koos foto ja fotoallkirjal tema nime mainimisega, siis oleks pidanud antud artiklis välja tooma süüdistust kinnitavad faktid ja argumendid.

Samuti rikkus Postimees ajakirjanduseetika koodeksi punkti 1.4., mis näeb ette, et ajakirjanik vastutab oma sõnade ja loomingu eest ning ajakirjandusorganisatsioon kannab hoolt selle eest, et ei ilmuks ebatäpne, moonutatud või eksitav informatsioon. Kuna süüdistused Marku Lambi kohta ei ole artiklis konkreetselt faktidega kinnitatud, vaid ainult viidatud varasematele lugudele, siis peab Pressinõukogu infot kaebaja kohta ebatäpseks. Kuna artikli juures oleval fotol oleval plakatil on suurelt Marku Lambi nimi, siis koosmõjus loo pealkirjaga jätab see eksitava ja ebatäpse mulje, et kaebaja on toime pannud kuriteo, kuid karistust sellel järgnenud ei ole.