Pressinõukogu arutas Eesti Vasakliidu kaebust Postimehes 11. juunil 2025 ilmunud artikli „Eestimaa Kommunistliku Partei järeltulijat ähvardab kustutamine“ peale ja otsustas, et Postimees ei rikkunud head ajakirjandustava.

Eesti Vasakliit kaebas Pressinõukogule, et artiklis on erakonna nimi avaldatud valesti. Lisaks on artiklis valeinfo selle kohta, nagu sooviks Eesti Vasakliit kaitsekulude vähendamist ning viidatud on postitusele, mis ei ole Eesti Vasakliidu tehtud. Kaebaja märkis, et artiklis parandati küll erakonna nimi ära, aga valeinfo kaitsekulude langetamise ja postituse kohta jäi alles. Seejärel taotles kaebaja uuesti valeinfo eemaldamist ning kui ajakirjanik uue paranduse tegi, siis jättis valeväited artiklisse ning paranduses ei kajastanud ta erakonna juhatuse seisukohta adekvaatselt. Kaebuse esitanud Eesti Vasakliidu juhatuse liige Ingmar Annus märkis, et artikkel rikkus ajakirjanduseetika koodeksi punkti, mis ütleb, et ajakirjanik ei või kuritarvitada meediaga suhtlemisel kogenematuid inimesi ja et enne vestlust selgitatakse räägitu võimalikke tagajärgi. Kaebaja selgitas, et antud intervjuu oli tema jaoks esmakordne, erakond sai praktiliselt olematu etteteavituse ning ta oli intervjuu toimumise ajal olnud juhatuse liige väga vähest aega.

Postimees vastas Pressinõukogule, et artikli kirjutamise ajal ei eksisteerinud erakondade registri järgi sellist nime nagu “Eesti Vasakliit”: erakonna nimi registris oli toona ikka “Eestimaa Ühendatud Vasakpartei”. Leht selgitas, et Eesti Vasakliidu juhatuse liige Ingmar Annus viitas erakonnale kui lihtsalt Vasakliit ning mitte kui Eesti Vasakliit. Postimees lisas, et kui erakond palus nime täpsustada, siis toimetus täpsustas seda. Leht märkis, et samas ei saa lugeda valeks nime kasutust, kui on aru saada, kellest või millest jutt on. Toimetus saatis Vasakliidule täpsustava päringu, et kas on teada, kes on neid imiteeriva sotsiaalmeedia lehe taga, mis rääkis kaitsekulude vähendamisest. Samuti küsis ajakirjanik kaebajalt, mis on nende õige seisukoht kaitsekulutuste osas. Vastust aga oma järelpäringule ei saanud ja kontakt erakonnaga katkes. Leht lisas, et alles kaks nädalat hiljem tuli vastus, et erakond ei ole kaitsekulutuste osas seisukohta võtnud. Postimees tegi artiklis paranduse järgmisel tööpäeval. Postimees leiab, et Ingmar Annust ei saa eetikakoodeksi järgi lugeda kogenematuks allikaks – isegi kui tegu oli poliitiku esimese intervjuuga, selgitas ajakirjanik, mis väljaandega on tegu ja mis artikli jaoks infot kogutakse.

Pressinõukogu otsustas, et Postimees ei eksinud ajakirjanduseetika koodeksi vastu. Pressinõukogu hinnangul ei ole eksimine erakonna nimega sellise kaaluga, et seda lugeda ajakirjanduseetika koodeksi rikkumiseks. Pressinõukogu hinnangul on lugejatel võimalik artiklist aru saada, millise erakonnaga on tegu. Oluline on ka asjaolu, et artikli kirjutamise ajal ei olnud erakonna uut nime veel registris olemas. Lisaks parandas toimetus erakonna nime kohe, kui sellest teada sai.

Pressinõukogu ei pea eksitavaks ka loos olevat viidet Vasakpoolsete sotsiaalmeedia postitusele, mis räägib kaitsekulude vähendamisest, sest ajakirjanik esitas Ingmar Annusele selle postituse kohta küsimuse ja Ingmar Annus kommenteeris seda teemat.

Pressinõukogu leiab, et erakonna juhatuse liiget Ingmar Annust ei saa pidada meediaga suhtlemisel kogenematuks isikuks vaatamata sellele, et ta on erakonda juhtinud lühikest aega. Kuna Ingmar Annus pidi ajakirjanikule selgitama üksnes tema juhitava erakonnaga seonduvat, siis ei saanud ta neis küsimustes ebapädev olla.

Postimees on artiklis avaldanud paranduse, kuid Pressinõukogu soovitab viidata paranduse tegemise ajale ka pealkirja juures, nagu näeb ette veebis vigade parandamise hea tava lepe.