Kaebus nr 1249
Pressinõukogu otsus 13.11.2025 | ÕIGEKSMÕISTEV.
Äripäev ei rikkunud head ajakirjandustava.
Pressinõukogu arutas Hans Erich Liiviku kaebust Äripäevas 1. oktoobril 2025 ilmunud artikli „Kõrbenud e-poe teine tulemine: kliendid otsivad taas abi tarbijakaitsest“ peale ja otsustas, et Äripäev ei rikkunud head ajakirjandustava.
Hans Erich Liivik kaebas Pressinõukogule, et artikkel näitab tema uue ettevõtte kui varasema e-poe Reset „teist tulemist” ja loob mulje süsteemsest probleemist. Kaebaja leiab, et pealkiri ja avalõik seovad kaks erinevat juriidilist isikut üheks mustriks ilma kontrollitavate faktideta. Samuti leiab kaebaja, et loo keskne kliendijuhtum on esitatud poolikuna: 18. septembril kinnitati kliendile tühistamine ja algatati tagasimakse kohe ning kliendi kirjale vastati koheselt kinnitusega ja raha laekus 23. septembril ehk kolme tööpäeva jooksul alates tühistamisest. Kaebaja hinnangul jääb aga artiklist mulje, justkui ootaks ettevõte seadusliku maksimumina ette nähtud 14 päeva. Kaebaja ei ole rahul, et artiklis ei märgitud, et loo avaldamise ajal oli tagasimakse juba laekunud ning et kirjeldatud kliendi osas TTJA menetlust ei avanud. Kaebaja hinnangul võimendas artikli eksitavat üldmuljet prominentne esilehe eksponeerimine ja hilisem püsimine „Enimloetud“ vaadetes. Kaebaja lisab, et alles pärast nende täpsustusnõuet eemaldati lugu avalehelt, kuid see jäi kõrgelt loetuks. Kaebaja leiab, et artikkel esitab Areaal OÜ kohta moonutatud pildi.
Äripäev vastas Pressinõukogule, et Areaal on ettevõtja Hans Erich Liiviku uus äri pärast e-poodi Reset. Artikkel näitab, et eelmise äriga prokuratuurilt süüdistuse saanud Liiviku uus ettevõtmine on hakanud tekitama klientidele muret, mistõttu on nad pidanud pöörduma TTJA poole. Kuigi kaebaja väitel on loo keskne juhtum esitatud poolikuna, siis tegelikult oli artiklis algusest peale kirjas, et loos kirjeldatud juhtumi puhul said kliendid oma raha tagasi ning kui kaebaja saatis pärast loo ilmumist info, et raha laekus kolme päeva jooksul, siis lisas toimetus ka selle fakti artiklisse. Äripäev on seisukohal, et artiklis ei ole tekitatud muljet, justkui oleks kirjeldatud kliendi juhtumit menetlenud TTJA. Loos on kirjas, et klient pöördus murega TTJA poole, kuid kuna neile maksti raha tagasi, siis menetluseni asi ei jõudnud. Kaebus tõstatab ka proportsionaalsuse küsimuse: artikli faktikastis on kirjas, et ettevõte prognoosib tänavu täita 10 000 tellimust ja alates 2021. aastast on nad täitnud kokku üle 35 000 tellimuse, mis näitab, et suur osa tellimustest täidetakse korrektselt. Äripäeva hinnangul näitas artikkel tasakaalukalt, et ettevõtja uuel äril on hakanud ilmnema probleeme ning ehkki pöördumiste arv TTJA poole võib tunduda väike, siis paluti loos seda ametil endal kommenteerida. Mis puudutab artikli eksponeerimist esilehel, siis toimetus ei mõjuta seda, kuidas eksponeeritakse artikleid plokkides „hetkel kuum“ ja „enimloetud“, sest need plokid tekivad automaatselt. Äripäev lisas, et eksitav on kaebaja väide, et pärast kaebaja täpsustusnõuet eemaldati artikkel avalehelt: artikli kuvamine avalehel ei sõltunud kaebajast.
Pressinõukogu otsustas, et Äripäev ei eksinud ajakirjanduseetika koodeksi vastu. Pressinõukogu hinnangul ei ole artikli pealkiri ja avalõik eksitavad, sest tuginevad faktidele, mida ei ole kaebaja ümber lükanud. Pressinõukogu leiab, et artikli keskset kliendijuhtumit on Äripäev käsitlenud korrektselt ning lisaks TTJA spetsialistile on ka kaebaja saanud seda kommenteerida. Samuti on artiklis viidatud ettevõtte tellimuste koguarvule ja sellele, et kaebuste arv TTJA-le ei ole suur.
Pressinõukogu