Pressinõukogu mõistis Postimehe ja Rus.Postimehe õigeks

Tallinn, 14. mai 2026. Pressinõukogu arutas Inna Shibanova kahte kaebust Postimehes ja Rus.Postimehes ilmunud artiklite peale ja otsustas, et väljaanded ei rikkunud head ajakirjandustava.

Inna Shibanova kaebas Pressinõukogule, et 27. märtsil ilmunud artikkel „KEELATUD KOSMEETIKA: Süüdistus rahvusvaheliste sanktsioonide rikkumises viis kolm inimest kohtu ette“ loob eksliku mulje tema seotusest kriminaaltoimingutega, väites, nagu oleks ta teinud ülekandeid konkreetsele isikule, mis ei vasta aga tõele. Kaebaja märgib, et tema suhtes lõpetati kriminaalmenetlus oportuniteedi alusel ja otsus on jõustunud. Kaebaja ei ole rahul, et artiklis avaldati tema isikuandmed ja esitati valeinfot tema tegevuse kohta. Kaebaja hinnangul kahjustab artikkel tema mainet.

Postimees vastas Pressinõukogule, et artikkel kajastab avalikul kohtuistungil toimuvat ning loos ei tehtud avaldusi, millest järelduks, et kohus on kaebaja osas juba otsuse teinud või nagu oleks kaebaja kurjategija. Vastupidi, artiklist on selge, et tegemist on kohtuprotsessi algusega ning prokuratuuri süüdistusega, mida kohus arutab, märgib Postimees. Väljaanne lisas, et avalike kohtuistungite kajastamine on avalikkuse huvides, seda enam kui need puudutavad sanktsioonide rikkumisi. Postimees lisas, et kuigi artikli kirjutamise seisuga vastas kajastus täpselt süüdistuse sisule ja istungil kõlanule, on artiklisse ka lisatud info (kohe kui toimetus sai sellest teadlikuks ja üle kontrollis), et kaebaja osas on nüüdseks oportuniteediga kriminaalasi lõpetatud. Toimetus juhib ka tähelepanu, et kaebaja osas ei lõpetatud menetlust põhjusel, et kaebaja tegevuses ei leitud süüteo tunnuseid, vaid põhjusel, et prokuratuur ei hinnanud kaebaja süüd suureks.

Pressinõukogu otsustas, et Postimees ja Rus.Postimees ei eksinud ajakirjanduseetika koodeksi vastu. Pressinõukogu hinnangul kajastab 27. märtsi artikkel avalikul kohtuistungil toimunut avaldamise ajahetkel. Pressinõukogu hinnangul ei ole kaebaja kohta artiklis eksitavat infot avaldatud. Antud loo puhul peab Pressinõukogu õigeks ka kaebaja isikuandmete avaldamist, sest oportuniteet ei tähenda, et kaebaja tegevuses ei olnud süüteo tunnuseid.

Samuti arutas Pressinõukogu Inna Shibanova kaebust Postimehes ja Rus.Postimehes 1. aprillil  ilmunud artikli „FOTOD: „Te mäletate ainult seda, mida tahate?“ Vene kosmeetikafirmaga äri ajamisest rääkimine ajas süüdistava pingesse“ peale. Inna Shibanova kaebas Pressinõukogule, et artiklis esitatakse teda kui käimasoleva kriminaalasja süüdistatavat ning jäetakse mulje, et ta oli seotud 1. aprillil toimunud kohtuistungiga, mis ei vasta aga tegelikkusele. Kaebaja märgib, et tema suhtes lõpetati kriminaalmenetlus 30. märtsil. Kaebaja ei ole rahul, et artiklis ei selgitatud tema tegelikku menetluslikku staatust ning kujundatakse lugejates vale arusaam seotusest kriminaalasjaga. Kaebaja ei ole rahul, et ka fotoallkirjas on teda nimetatud seoses kaitsjaga.

Postimees vastas Pressinõukogule, et artikkel kajastab samal päeval avalikul kohtuistungil toimunut ning sel päeval oli veel istungisaali uksel silt, et menetlus jätkub ka kaebaja Inna Shibanova osas. Ka veel 6. aprilli seisuga kandis maisse määratud kahe kohtuistungi teade kaebaja nime. Toimetus selgitas, et kaebaja ei pöördunud oportuniteedi faktist teavitamiseks toimetuse poole, vaid otse Pressinõukogusse. Kohe kui toimetus sai Pressinõukogule esitatud kaebuse vahendusel teadlikuks, et kaebaja osas on menetlus lõpetatud, siis pärast selle fakti kontrollimist täpsustati 7. aprillil ka artiklit. Niisamuti täpsustati viivitamata ka pildiallkirja kaebaja kaitsja osas. Postimees leiab, et seega ei sisalda artikkel ega selle pealkirjad ebaõiget teavet ning artikli avaldamise hetkel edastati toimetusele kohtust vastuolulist infot.

Pressinõukogu otsustas, et Postimees ja Rus.Postimees ei eksinud 1. aprillil ilmunud artikliga ajakirjanduseetika koodeksi vastu. Pressinõukogu hinnangul kajastab artikkel avalikul kohtuistungil toimunut avaldamise ajahetkel ning kuna istungisaali uksel oli veel kaebaja nimi, siis ei olnud ajakirjanikul põhjust kohtu infos kahelda. Ka ei pöördunud kaebaja täpsustustega toimetuse poole. Arvestades, et toimetus täpsustas artiklit oportuniteeti puudutava infoga viivitamata kui sellest teada sai, siis ei ole toimetus eetikakoodeksit rikkunud ega eksitavat infot avaldanud.

Pressinõukogu tunnustab toimetust, et uute asjaolude ilmnedes tehti mõlemasse artiklisse täpsustused.

Pressinõukogu