Pressinõukogu arutas Kairi Mölderi kaebust Eesti Rahvusringhäälingus 25. veebruaril 2026 eetris olnud „Pealtnägija“ loo „Kas süsteem on endiselt puuküürnike kasuks?“ peale ja otsustas, et saade ei rikkunud head ajakirjandustava.

Kairi Mölder kaebas Pressinõukogule, et „Pealtnägija“ avaldas ühepoolse info ja kontrollimata väited. Kaebaja ei ole rahul, et tema esitatud tõendeid saates ei arvestatud ega näidatud, kuigi ajakirjanikul olid need olemas. Kaebaja märkis, et ajakirjanik ründas teda ootamatult ega selgitanud oma küsimuste tagamaid ega ka seda, et teda salaja lindistatakse ja filmitakse. Kaebaja ei ole rahul, et saates avaldati korteriomaniku salaja filmitud kaadrid. Kaebaja väitel sai ta vaid kolm päeva „Pealtnägija“ küsimustele vastamiseks aega, kuid hiljem tema vastuseid ei kasutatud. Kaebaja leiab, et saatelõigu pealkiri on pahatahtlik ja eksitav, sest ta ei rikkunud seadust ega elanud mainitud korteris ebaseaduslikult.

ERR vastas Pressinõukogule, et loos esitatakse mõlema poole seisukohad ja kaebaja saab sõna nii kirjalikult kui ka suuliselt. ERR märkis, et on tavapärane ajakirjanduslik praktika, et kõiki kogutud väiteid ja infokilde toimetus ei kasuta: toimetus on teinud adekvaatse valiku, esitades loo seisukohalt olulise info tasakaalustatud ja erapooletul viisil. ERR selgitas, et tõele ei vasta kaebuses esitatud väide, nagu oleks ajakirjanik kaebajat ootamatult rünnanud ilma oma küsimuste tagamaid selgitamata: ajakirjanik tutvustas end ja selgitas asjaolusid, mille peale kaebaja jagas omapoolseid selgitusi ning lõpuks kutsus ajakirjaniku korterisse sisse. Kaebajaga võeti kontakti mitu nädalat enne loo valmimist. Pealkirjas toodud viide puuküürnikele näitab loo laiemat fookust kui vaid üks üüritüli. Näiteks räägib loos kinnisvarafirmade liidu esindaja üürnike ja üürileandjate suhetest. Mis puudutab kaebaja identifitseerimist saates eesnimega, siis toimetus kaalus tõsiselt, kuidas kaebajat esitleda. Üürileandja esines oma nime ja näoga. Kaebaja puhul olid olemas tõendid, et tegemist on korduvate üürikonfliktidega, aga kuna kaebajal on lapsed, siis oli toimetuse hinnangul proportsionaalne varjata kaebaja nägu ja täisnime. Toimetus kasutas katkendeid üürileandja salvestatud materjalist, sest see annab tõendatud ülevaate korteri vabastamise toimingu iseloomust.

Pressinõukogu otsustas, et ERR ei rikkunud 25. veebruari saates „Pealtnägija“ ajakirjanduseetika koodeksit, sest konflikti osapooled said sõna, kaebaja seisukohad ja kommentaarid on loos kajastatud ning saatelõik ei ole ühepoolne. Pressinõukogul puudub alus kahelda ERRi esitatud väidetes, et ajakirjanik tutvustas ennast ja selgitas küsimuste tagamaid. Saates kasutatud salaja salvestatud lõigud pärinesid korteriomanikult ning tõendusmaterjalina oli „Pealtnägijal“ õigus neid kasutada.