Tallinn, 23. oktoober 2026. Pressinõukogu arutas Triin Veberi kaebust Postimehes 19. juunil ilmunud artikli „TUULIKULAHINGUD: Teadlased ei uurigi tegelikult tuulikute infraheli mõju inimestele“ peale ja otsustas, et Postimees rikkus head ajakirjandustava.

Triin Veber kaebas Pressinõukogule, et artikkel loob eksitava mulje, justkui oleks ta Tartu Ülikooli teadlasena ebakompetentne, kallutatud, poliitiliselt mõjutatud või vältinud tuulikute võimalike tervisemõjude uurimist. Kaebaja märgib, et artikli pealkiri ja juhtlõik väidavad, et teadlased „ei uurigi tegelikult tuulikute infraheli mõju inimestele“, kuid selline väide ei vasta tõele. Ta lisas, et selgitas intervjuus Postimehele korduvalt, et esimene uuring oli rahvusvahelise teaduskirjanduse süstemaatiline ülevaade, mis käsitles tuulikute infraheli, madalsagedusliku heli, kuuldava müra, vibratsiooni ja teiste tegurite tervisemõjusid ning teine uuring hõlmab registriandmeid, küsimustikke, modelleerimist ja mõõtmisi ning uurib samuti infraheli mõju tervisele. Kaebaja leiab, et seega uuritakse mõlemas projektis tuulikute võimalikke tervisemõjusid. Kaebaja hinnangul käsitletakse artiklis teaduslikke mõisteid, uuringute metoodikat ja sisu ebatäpselt ning nii seatakse kahtluse alla teadlaste neutraalsus teema uurimisel. Kaebaja märkis, et Postimees ignoreeris valdavas osas faktivigade ja eksitavate väidete parandamise palvet.

Postimees vastas Pressinõukogule, et artikkel oli fokuseeritud teadlaste endi intervjuudest välja koorunud tõsiasjale, et „Teadlased ei uurigi tegelikult tuulikute infraheli mõju inimestele“, mis viitab ühelt poolt avalikkuses jäetud muljele, justkui teadlased just seda uuri(k)sid (340 000 eurot toetust võimaldaks seda teha) ja teiselt poolt sellele, et ühes uuringus ei uurinud Eesti teadlased ise midagi ja teise puhul piirab uurimismeetodite valik teadustööd sedavõrd, et inimesed, kelle puhul võib tervisemõjude põhjus olla tuulikute infraheli, jäävad tegelikult uurimise alt välja. Toimetus selgitas, et pealkirja täpne tähendus avaneb kohe juhtlõigus. Sõna „tegelikult“ pealkirjas viitab toimetuse meelest sellele, et tuulikute infraheli mõju inimestele küll uuritakse, aga seda ei saa nimetada „tegelikuks“ ehk tegelikkuses läbiviidavaks tuulikute lähedal elavate inimeste otseseks uurimiseks. Sõna „uurimine“ kahe erineva tähenduse vahetamine ei muuda artikli põhiväidet valeks, leiab Postimees. Toimetus märkis, et kuigi Tartu Ülikooli poolt toimetusele saadetud tekstis ei olnud konkreetseid ja põhjendatud viiteid faktivigadele, tuli toimetus ülikoolile vastu ning lisas artiklisse uuringute teemal eraldi infokasti, kuigi vastav info oli artikli ennegi olemas koos linkidega kummalegi uuringule.

Pressinõukogu otsustas, et Postimees rikkus ajakirjanduseetika koodeksi punkti 4.11., mis näeb ette, et fotod, fotode allkirjad, pealkirjad, juhtlaused ega saatetutvustused ei või auditooriumi eksitada. Pressinõukogu hinnangul on artikli pealkiri eksitav, sest jätab mulje nagu teadlased ei uuriks tuulikute infraheli mõju inimestele, kuigi uurivad.

Samuti rikkus Postimees ajakirjanduseetika koodeksi punkti 1.4., mis näeb ette, et ajakirjanik vastutab oma sõnade ja loomingu eest ning ajakirjandusorganisatsioon kannab hoolt selle eest, et ei ilmuks ebatäpne, moonutatud või eksitav informatsioon. Pressinõukogu hinnangul sisaldab artikkel eksitavat infot infraheli mõju uuringu kohta, sest selles eeldatakse, et uuring on üksnes tuulikute lähedal elavate konkreetsete inimeste vahetu uurimine, mitte ka näiteks varasemate teadustööde läbitöötamine.

Postimees avaldas Pressinõukogu otsuse veebis 21. oktoobril ja paberlehes 22. oktoobril.

Pressinõukogu