Tallinn, 9. juuli 1998. Eesti Ajalehtede Liit (EALL) avas Internetis infovabaduse lehekülje, kutsudes kodanikke üles esitama oma tähelepanekuid info kättesaadavuse kohta riigiorganitest.

Kogutud ettepanekud edastab Ajalehtede Liit siseministeeriumile, kus kirjutatakse infovabaduse seaduse eelnõu. Et seaduseelnõu aitaks likvideerida info kättesaamise “pudelikaelu”, palub Ajalehtede Liit täita oma koduleheküljel infovabaduse ankeet. Ankeedis tuleb kirjeldada, missuguses ametkonnas (näiteks ministeerium, kohus, hooneregister, vallavalitsus jne) on tekkinud probleem info saamisega ning missugused on ettepanekud selle korra muutmiseks.

EALL süstematiseerib vastused ning edastab tulemused siseministeeriumi töögrupile ettepanekuga neid seaduseelnõus arvestada. Ettepanekud võib Ajalehtede Liitu saata ka tavalise posti teel (aadressil Pärnu mnt 67a, Tallinn) hiljemalt 17. augustil.

Infovabaduse seadus hakkab määratlema, kuidas riigi ja kohaliku omavalitsuse asutused infot koguvad ja hoiavad ning kuidas seda infot sealt kätte saada. Kodanikke puudutab ennekõike informatsiooni jagamise kord. Kuidas ja mil viisil hakkab kodanik (kaasa arvatud ajakirjanik) saama riigi- ja munitsipaalasutustest informatsiooni? Kus on praegu info saamise kitsaskohad? Missugust infot ei tohiks kodanike kohta välja anda?

Eesti põhiseadus sätestab küll õiguse saada riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustest informatsiooni, kuid seni pole ikka veel vastavat seadust. Kevadel lubas siseminister Olari Taal, et seaduseelnõu esimene variant valmib selle aasta septembriks. Omapoolse lühieelnõu on esitanud Rahvaerakond, kuid valitsus lükkas selle teisipäeval tagasi kui mittetäieliku.

EALL