Tallinn, 3. aprill 2025. Eesti Meediaettevõtete Liit ja Eesti uudismeedia väljaandjate kollektiivse esindamise organisatsioon Balti Uudismeedia Väljaandjate Ühing toetavad Euroopa loomeorganisatsioonide kriitikat püüetele lõdvendada tehisaru treenimise reegleid ning leevendada Euroopa Liidu tehisintellekti määruses kirjeldatud autoriõigusi puudutavaid aluspõhimõtteid tehisaru treenimisel. Kutsume üles tehisintellekti reguleerimisel arvestama autorite, esitajate ja teiste õiguste omajate huve.

Tehisintellekti määrus näeb ette, et tehisaru pakkujad esitaksid piisavalt üksikasjaliselt andmed tehisaru mudelite treenimiseks kasutatava sisu kohta ning austaksid ja järgiksid tehisaru treenimisel Euroopa Liidu autoriõiguse põhimõtteid. Selle eesmärk on tagada, et autorite ja teiste õiguste omajate huvid oleksid kaitstud ning et keelemudelite treenimiseks ei kasutataks sisu, mille autorid või autoriõigusega kaasnevate õiguste omajad on sõnaselgelt ära keelanud või mille kasutamiseks ei ole küsitud eelnevalt luba ega makstud õiglast hüvitist.

Tänavu augustis jõustuva tehisintellekti määruse põhimõtteid ja tehisaru treeningu head tava peaks täpsustama Tehisintellektiameti juhtimisel 2025. aasta maiks valmiv tegevusjuhis, mille koostamisse on kaasatud muuhulgas tehisaru arendamisega tegelevad ettevõtted, loomeorganisatsioonid, õiguste omajad ja kodanikuühiskonna esindajad.

Selle tegevusjuhise kolmandas versioonis, mis hiljaaegu avalikustati, on aga oluliselt vähendatud tehisaru treenijate tegelikku kohustust järgida EL-i autoriõiguse norme ja tehisintellekti määruse enda põhimõtteid. Kohustus järgida autoriõiguse norme on asendatud üleskutsega teha selleks „mõistlikke jõupingutusi“.

Ka vähendab tegevusjuhise kolmas versioon oluliselt autorite, esitajate ja teiste õiguste omajate võimalusi oma õigusi tõhusalt kaitsta, avades samal ajal tagaukse piraatsisu kasutamisele tehisaru treenimisel. Tehisaru treenijad ei pea tegevusjuhise kolmanda versiooni kohaselt enam avalikustama, kas ja kuidas nad järgivad autorite, esitajate ja teiste õiguste omajate väljendatud tahet oma õiguste kaitseks.

Tehisaru edu ei tohi tulla loojate arvelt, vaid õiglases ja loovas koostöös loojatega. “Õõnestades loomemajanduse toimetulekut ja elujõudu, õõnestame ka oma ühiskonna toimetulekut, oma kultuurilise kestmajäämise võimet,” ütleb  Eesti Meediaettevõtete Liidu tegevjuht Väino Koorberg. “Küsimus ei ole üksiku autori või üksiku väljaande sissetulekutes. Kui lubame loomesisu kannibaliseerida, seame nõnda kahtluse alla kõigi kirjanike ja ajakirjanike, kirjastajate, kunstnike ja arhitektide, teadlaste ja inseneride, näitlejate ja fotograafide, õpetajate ja tarkvaraarendajate võime luua uusi teoseid, avastada uusi teadmisi, õppida ja oma teadmisi teistele edasi pärandada.”

Autorid on oma õiguste kaitsmisel praegu kahjuks palju nõrgemas positsioonis, rõhutab Balti Uudismeedia Väljaandjate Ühingu õigusnõustaja vandeadvokaat Elise Vasamäe. Ta lisab, et kuigi Euroopa Liidul seisavad tehisaru määrusega seoses ees väga keerulised valikud, viiks  autorite ja teiste õiguste omajate huvide eiramine meie arengu kiiresti tupikteele.

“Innovatsiooni ei takista mitte autoriõigus, vaid soovimatus arvestada loojatega, kelle anne, töö ja vaev on rikastanud meie ühiskonda, edendanud meie kultuuri ning on praegu ka oluliseks ja väärtuslikuks sisendiks tehisaru süsteemidele.“

„EL-i tehisintellekti määruse eesmärk on võimaldada vastutustundliku tehisintellekti arendamist ning tagada, et kultuuri- ja loomesektor saaks kogu Euroopas jätkuvalt kasvada,“ öeldakse Euroopa 38 loome- ja erialaliidu ühisavalduses. „Täiesti vastupidiselt sellele on AI-tegevusjuhise kolmandas versioonis sätestatud rakendusstandard, mis kahjustab tehisintellekti määruse eesmärke, on vastuolus EL-i õigusega ja eirab EL-i seadusandja kavatsust.“

„Me ei saa AI-tegevusjuhist selle praeguses versioonis toetada. Tegevusjuhise puudumine oleks parem kui ebaõigetest põhiprintsiipidest lähtuv kolmas versioon,“ öeldakse avalduses.

Suurte keelemudelite treenijad kasutavad loome- ja kultuurisisu – sealhulgas ajakirjandussisu – luba küsimata ja tasu maksmata ja saavad nõnda loojate tööst põhjendamatult ja ebaõiglaselt kasu, rõhutavad Euroopa uudismeedia väljaandjaid ühendavad organisatsioonid News Media Europe, Euroopa  Ajalehekirjastajate Liit, Euroopa Ajakirjade Liit ning Euroopa Ajakirjanike Föderatsioon oma ühispöördumises, lisades, et  Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide praegused seadused ei paku aga loovisikutele piisavalt kaitset.

Kirja autorid kutsuvad Euroopa Komisjoni üles tegutsema Euroopa loomevaldkondade õitsengu ja jätkusuutlikkuse huvides ning  kindlustama tasakaalustatud õigusraamistikku, mis toetaks platvormide läbipaistvust, vastutust ning tagaks loojate õiguste järgimise.

Euroopa nelja organisatsiooni avalik kiri on leitav SIIT.

Eesti Meediaettevõtete Liit