Pressinõukogu arutas Rahandusministeeriumi kaebust Postimees.ee-s 6. oktoobril 2008 ilmunud artikli „Sisereformi kava raputab rahandusministeeriumi“ peale ning otsustas, et väljaanne on rikkunud head ajakirjandustava.

Artiklis on juttu rahandusministeeriumi plaanist viia läbi struktuurimuudatus, mis vähendab keskastme juhtide arvu. Artiklis on allikateks mitmed ministeeriumi töötajad või ministeeriumiga seotud olnud inimesed, kelle nimesid ei nimetata. Reformikava kritiseerib artiklis endine rahandusminister Taavi Veskimägi. Samuti on artiklis viidatud ministeeriumi põhimääruse muutmise eelnõule.

Rahandusministeerium kaebas Pressinõukogule, et artiklis on kasutatud anonüümseid allikaid, kelle vastused jätavad mulje, et plaanitud muudatus tekitab pingeid. Kaebaja leiab, et selline üldistus heidab halba varju ministeeriumi mainele. Kaebaja hinnangul on artiklis kasutatud ebaobjektiivset allikat ja küsitud hinnangut ainult ühelt inimeselt, poliitik Taavi Veskimägilt. Samuti ei ole kaebaja rahul, et ministeeriumilt kommentaari ei võetud. Kaebaja hinnangul ei põhine uudis tõestatud ja tõenditega tagatud faktilisel infol.

Postimees.ee vastas Pressinõukogule, et kasutas anonüümseid allikaid nende endi palvel, kuna tegu oli delikaatse teemaga, mis võinuks tuua kaasa allikate ebasoosingusse sattumise või vallandamise ministeeriumist. Anonüümsed allikad toetasid Taavi Veskimägi väiteid ja lisasid vajalikku infot, selgitas Postimees.ee oma vastuses. Postimees.ee hinnangul ei ole Taavi Veskimägi ebaobjektiivne allikas, kuna ta on töötanud aastaid rahandusministeeriumis ning on rahandustemaatika vallas üks arvamusliidreid. Postimees.ee kinnitab, et üle poole tekstist põhineb rahandusministeeriumi koostatud eelnõul ja selle seletuskirjal, mis kajastavadki ministeeriumi seisukohti. Postimees.ee pakkus ministeeriumile vastulause võimalust uudise avaldamisele järgnenud päeval, ministeerium reageeris 9. oktoobril ning Postimees avaldas nende seisukohad.

Pressinõukogu otsustas, et Postimees.ee rikkus ajakirjanduseetika koodeksi punkti 4.2., mille järgi peab ajakirjanik konflikti sisaldava materjali puhul ära kuulama kõik osapooled. Pressinõukogu hinnangul ei ole piisav vaid rahandusministeeriumi koostatud eelnõule ja seletuskirjale viitamine. Eelnõu oli vaid alus, mille kohta avaldati kommentaare. Pressinõukogu leiab, et reeglina ei asenda ükski eelnõu tekst vajadust küsida asutuselt või isikult kommentaari.

Teistes eetikakoodeksi punktides Postimees.ee head tava rikkunud ei ole. Pressinõukogu hinnangul on antud uudises anonüümsete allikate kasutamine põhjendatud.