Pressinõukogu arutas Põhja-Eesti Regionaalhaigla kaebust Postimees Online´is 2. novembril 2009 ilmunud artikli „Ema süüdistab haiglat oma poja surmas“ peale ning otsustas, et väljaanne rikkus head ajakirjandustava.

Artiklis süüdistab Anneli Rõigas Põhja-Eesti Regionaalhaiglat oma pojale selliste kannatuste põhjustamises, mille tagajärjel poeg elu kaotas. Postimees.ee avaldas Anneli Rõigase kirja täismahus.

Põhja-Eesti Regionaalhaigla kaebas Pressinõukogule, et ei ole rahul, et Anneli Rõigase kirjutis avaldati toimetamata kujul ja ei oodatud ära haigla vastust. Samuti ei ole kaebaja rahul, et kirjutises avalikustati arstide ja õdede nimed.

Postimees Online vastas Pressinõukogule, et toimetus otsustas avaldada kirja täiskujul, sest see avab meditsiinisüsteemis leiduvaid ebakõlasid, mis on seni jäänud avalikkuse eest varju. Toimetus otsustas kirja avaldada enne haigla vastust seetõttu, et seda kirja levitati väga paljudele väljaannetele ning avaldamise kiirus oli määrav. Postimees Online märkis, et esimesel võimalusel ehk samal päeval avaldati ka haigla seisukoht ja kõrvaldati kirjutisest arstide ja õdede nimed. Toimetus märkis, et Anneli Rõigase kirja tõlgendati kui arvamusartiklit ja see avaldati arvamusloo vormis.

Pressinõukogu otsustas, et Postimees Online rikkus ajakirjanduseetika koodeksi punkti 4.2., mis näeb ette, et konflikti sisaldava materjali puhul peab ajakirjanik ära kuulama kõik osapooled. Pressinõukogu hinnangul oli kirjas haigla kohta esitatud tõsiseid süüdistusi ning toimetus oleks pidanud enne Anneli Rõigase materjali avaldamist ära ootama ka haigla kommentaarid

Postimees Online rikkus ka eetikakoodeksi punkti 1.5., mis näeb ette, et ajakirjandus ei tohi oma tegevusega kellelegi tekitada põhjendamata kannatusi, veendumata, et avalikkusel on tõesti vaja seda informatsiooni teada. Pressinõukogu hinnangul oleks pidanud artikli avaldama ilma arstide ja õdede nimedeta, sest artiklis nimedega nimetatud arstid ja õed ei ole avaliku elu tegelased ning neil puudus võimalus vastata tõsistele süüdistustele.

Samuti rikkus Postimees Online koodeksi punkti 3.5., mis näeb ette, et toimetus kontrollib, eelkõige kriitilise materjali korral, info tõesust ja allikate usaldusväärsust ning seda ka juhul, kui avaldatava materjali autoriks ei ole toimetuse töötaja. Pressinõukogu leiab, et välisautori materjali avaldamine täismahus ja toimetamata ei olnud põhjendatud ning algmaterjaliga oleks pidanud tegema enne avaldamist rohkem tööd.

Postimees Online rikkus ka koodeksi punkti 4.3., mille järgi ei sobi rõhutada rahvust, rassi, religioosset või poliitilist kuuluvust ega sugu, kui sellel pole uudisväärtust. Pressinõukogu hinnangul oli ühe haiglatöötaja religioosse kuuluvuse avaldamine põhjendamatu.

Pressinõukogu ei saa aktsepteerida online väljaannetes materjalide avaldamist ajakriitilise põhjendusega juhtudel, kui tegemist on tõsise süüdistusega, nagu antud juhul oli. Pressinõukogu leiab, et konflikti sisaldavate lugude puhul peavad osapoolte sisulised kommentaarid olema esindatud ka veebiväljaannetes, mitte ainult trükiväljaannetes ja ringhäälingusaadetes.