Pressinõukogu arutas Põhja-Eesti Regionaalhaigla kaebust Delfis 2. novembril 2009 ilmunud artikli „Vahet pole, mis teie pojal viga on – nagunii sureb ära!“ peale ning otsustas, et väljaanne rikkus head ajakirjandustava.

Artiklis süüdistab Anneli Rõigas Põhja-Eesti Regionaalhaiglat oma pojale selliste kannatuste põhjustamises, mille tagajärjel poeg elu kaotas. Artikli puhul on tegu Anneli Rõigase täismahus avaliku pöördumisega.

Põhja-Eesti Regionaalhaigla kaebas Pressinõukogule, et ei ole rahul, et Anneli Rõigase kirjutis avaldati toimetamata kujul ja ei oodatud ära haigla vastust. Samuti ei ole kaebaja rahul, et kirjutises avalikustati arstide ja õdede nimed. Kaebaja ei ole rahul ka artikli pealkirjaga, mis muudeti haigla suhtes pahatahtlikumaks ja süüdistavamaks kui oli esialgne pealkiri „Ajakirjanik süüdistab haiglat poja surmas“.

Delfi vastas Pressinõukogule, et Anneli Rõigase lugu avaldati arvamusartiklina ja minimaalsete muudatustega, sest toimetus leidis, et antud loo puhul on nn kannatanupoolne faktitäpsus äärmiselt oluline. Delfi lisas, et enne loo avaldamist saadeti haiglale küsimused ja vastused avaldati esimesel võimalusel.

Pressinõukogu otsustas, et Delfi rikkus ajakirjanduseetika koodeksi punkti 4.2., mis näeb ette, et konflikti sisaldava materjali puhul peab ajakirjanik ära kuulama kõik osapooled. Pressinõukogu hinnangul oli avalikus kirjas haigla kohta esitatud tõsiseid süüdistusi ning toimetus oleks pidanud enne Anneli Rõigase materjali avaldamist ära ootama haigla kommentaarid.

Delfi rikkus ka eetikakoodeksi punkti 1.5., mis näeb ette, et ajakirjandus ei tohi oma tegevusega kellelegi tekitada põhjendamata kannatusi, veendumata, et avalikkusel on tõesti vaja seda informatsiooni teada. Pressinõukogu hinnangul oleks pidanud artikli avaldama ilma arstide ja õdede nimedeta, sest artiklis nimedega nimetatud arstid ja õed ei ole avaliku elu tegelased ning neil puudus võimalus vastata tõsistele süüdistustele.

Samuti rikkus Delfi koodeksi punkti 3.5., mis näeb ette, et toimetus kontrollib, eelkõige kriitilise materjali korral, info tõesust ja allikate usaldusväärsust ning seda ka juhul, kui avaldatava materjali autoriks ei ole toimetuse töötaja. Pressinõukogu leiab, et välisautori materjali avaldamine täismahus ja toimetamata ei olnud põhjendatud ning algmaterjaliga oleks pidanud tegema enne avaldamist rohkem tööd.

Delfi rikkus ka koodeksi punkti 4.3., mille järgi ei sobi rõhutada rahvust, rassi, religioosset või poliitilist kuuluvust ega sugu, kui sellel pole uudisväärtust. Pressinõukogu hinnangul oli ühe haiglatöötaja religioosse kuuluvuse avaldamine põhjendamatu.

Delfi rikkus koodeksi punkti 4.11., mis näeb ette, et pealkirjad ei või auditooriumi eksitada. Pressinõukogu hinnangul oli artikli muudetud pealkiri lugejaid eksitav, kuna sisaldas ühe osapoole kontrollimata hinnangut.