Kaebus nr 408
Pressinõukogu otsus 24.05.2012 | TAUNIV.
Saarte Hääl rikkus head ajakirjandustava.
Pressinõukogu arutas Kuressaare Sanatooriumi kaebust Saarte Hääles 13. märtsil 2012 ilmunud artikli „Rootsi spaaturistid on Saaremaas pettunud“ ja sama päeva juhtkirja „Tõlk tõrva meepotis“ peale ning otsustas, et leht on rikkunud head ajakirjandustava.
Artikkel ja juhtkiri põhinevad ühe allika arvamusel Saaremaa spaade olukorrast. Artiklis on väidetud, et spaaturism on Saaremaal alla käinud, külastajad on mures raviprotseduuride kättesaadavuse pärast ja Saaremaa ei oska oma potentsiaali ära kasutada.
Kuressaare Sanatoorium kaebas Pressinõukogule, et artikli ja juhtkirjaga on põhjendamatult kahjustatud kolme spaahotelli opereeriva Saaremaa Spa Hotels mainet. Kaebaja leiab, et artiklis on avaldatud ebatäpset, moonutatud ja eksitavat infot, sest lugu põhines vaid ühe inimese seisukohal. Samuti leiab kaebaja, et Saarte Hääl on eksinud hea ajakirjandustava vastu, sest artikli kirjutanud ajakirjanik tunnistas, et sai ülesande artikkel kirjutada, kuigi ta ise ei soovinud seda teist poolt ära kuulamata teha. Kaebaja väitel kinnitas artikli allikas, et tema lauseid ja mõtet on lehes moonutatud. Ka ei ole kaebaja rahul, et ei saanud artiklis esitatud süüdistustele vastata ning et artikli pealkiri on eksitav.
Saarte Hääl vastas Pressinõukogule, et artikli allikas räägib Saaremaa spaaturismist üldiselt, muretsedes peamiselt Kuressaarele omal ajal suurt tuntust toonud ravimuda tuleviku pärast. Leht märgib, et kuna artiklis ei viidatud ühelegi spaahotellile konkreetselt, siis ei pidanud toimetus vajalikuks Saarema Spa Hotellide ega ka ühegi teise spaaettevõtte juhilt kommentaari küsida. Artikli allikas tutvus artikliga enne avaldamist ja seega on väited, et tema sõnu on moonutatud, lehe jaoks üllatavad. Leht avaldas 14. märtsil uue loo, kus on toodud Rootsi turistide arvamus, allika selgitus ja Kuressaare Sanatooriumi juhatuse liikme seisukoht.
Pressinõukogu otsustas, et Saarte Hääl rikkus ajakirjanduseetika koodeksi punkti 4.2., mis näeb ette, et konflikti sisaldava materjali puhul peab ajakirjanik ära kuulama kõik osapooled. Kuigi artiklis ei ole nimetatud ühtegi firmat, on Saaremaa spaade kohta üldiselt siiski süüdustusi esitatud ja seetõttu oleks pidanud leht võtma kommentaare kõigilt Saaremaa spaadelt. Pressinõukogu hinnangul ei olnud loo avaldamisega nii kiire, et see vaid ühele allikale tuginedes avaldada.
Samuti rikkus Saarte Hääl punkti 3.5., mis näeb ette, et toimetus kontrollib kriitilise materjali korral info tõesust ja allikate usaldusväärsust. Pressinõukogu hinnangul ei oleks tohtinud kriitiline lugu ilmuda vaid ühe allika sõnade põhjal. Lisaks tuleb kaebusest välja, et allika sõnu on moonutatud. Pressinõukogu hinnangul oleks pidanud leht ka teistelt Rootsi spaaturistidelt võtma arvamusi.
Kuna Saarte Hääle juhtkiri „Tilk tõrva meepotis“ põhineb ühe allikaga kriitilisel lool, siis on juhtkirjaga rikutud eetikakoodeksi punkti 1.4.,m mis näeb ette, et ajakirjandusorganisatsioon kannab hoolt selle eest, et ei ilmuks ebatäpne, moonutatud või eksitav info.
Pressinõukogu
Pressinõukogu arutas Kuressaare Sanatooriumi kaebust Delfis 13. märtsil 2012 ilmunud Saarte Hääle artikli „Rootsi spaaturistid on Saaremaas pettunud“ refereeringu peale ja otsustas, et väljaanne rikkus head ajakirjandustava.
Artikkel põhineb ühe allika arvamusel Saaremaa spaade olukorrast. Artiklis on väidetud, et spaaturism on Saaremaal alla käinud, külastajad on mures raviprotseduuride kättesaadavuse pärast ja Saaremaa ei oska oma potentsiaali ära kasutada.
Kuressaare Sanatoorium kaebas Pressinõukogule, et Saarte Hääle artikli refereering on eksitav ja firma mainet kahjustav. Kaebaja ei ole rahul, et Delfi ei küsinud teise osapoole kommentaari.
Delfi vastas Pressinõukogule, et artikli refereeringus ei nimetatud ühtegi firmat ning loos on avaldatud arvamust ühe tegevusvaldkonna kohta üldiselt ja umbmääraselt. Delfi märkis, et ilmunud materjal vahendas inimeste arvamusi ja seisukohti, mitte faktiväiteid.
Pressinõukogu otsustas, et Delfi rikkus ajakirjanduseetika koodeksi punkti 4.2., mis näeb ette, et konflikti sisaldava materjali puhul peab ajakirjanik ära kuulama kõik osapooled. Avaldades Saaremaa spaade kohta kriitilise loo, oleks pidanud refereerija võtma kommentaare Saaremaal tegutsevatelt spaadelt.
Pressinõukogu
Pressinõukogu arutas Kuressaare Sanatooriumi kaebust Postimehe veebis 13. märtsil 2012 ilmunud Saarte Hääle sama päeva artikli refereeringu „Rootsi turistid pettusid Saaremaa spaades“ peale ning otsustas, et väljaanne ei rikkunud head ajakirjandustava.
Artikkel põhineb ühe allika arvamusel Saaremaa spaade olukorrast. Artiklis on väidetud, et spaaturism on Saaremaal alla käinud, külastajad on mures raviprotseduuride kättesaadavuse pärast ja Saaremaa ei oska oma potentsiaali ära kasutada.
Kuressaare Sanatoorium kaebas Pressinõukogule, et Saarte Hääle artikli refereering on eksitav ja firma mainet kahjustav. Kaebaja ei ole rahul, et Postimees online ei küsinud teise osapoole kommentaari.
Postimees vastas, et kirjutas järgmisel päeval parandava/täiendava artikli, kus said sõna muuhulgas ka Rootsi pensionärid. Kaebuse kättesaamisel kustutas Postimees esialgse loo.
Pressinõukogu otsustas, et Postimees ei rikkunud head ajakirjandustava, sest avaldas järgmisel päeval Rootsi turistide kommentaaridega uue artikli, kus on viidatud ka sellele, et Saarte Hääles avaldatu oli vale. Lisaks kustutas Postimees esialgse artikli. Pressinõukogu hinnangul heastas Postimees sellega oma eksimuse.
Pressinõukogu
Pressinõukogu arutas Kuressaare Sanatooriumi kaebust Õhtulehe veebis 13. märtsil 2012 ilmunud Saarte Hääle sama päeva artikli refereeringu „Rootsi turistid on Saaremaa spaades pettunud“ peale ning otsustas, et väljaanne rikkus head ajakirjandustava.
Artikkel põhineb ühe allika arvamusel Saaremaa spaade olukorrast. Artiklis on väidetud, et spaaturism on Saaremaal alla käinud, külastajad on mures raviprotseduuride kättesaadavuse pärast ja Saaremaa ei oska oma potentsiaali ära kasutada.
Kuressaare Sanatoorium kaebas Pressinõukogule, et Saarte Hääle artikli refereering on eksitav ja firma mainet kahjustav. Kaebaja ei ole rahul, et Õhtulehe online ei küsinud teise osapoole kommentaari.
Õhtuleht vastas Pressinõukogule, et nende poolt refereeritud artiklis ei nimetatud ühtegi firmat ning Õhtulehes ilmunud refereering vahendas inimeste arvamusi ja seisukohti, mitte faktiväiteid. Seega polnud alust ka kommetaari küsimiseks.
Pressinõukogu otsustas, et Õhtuleht rikkus ajakirjanduseetika koodeksi punkti 4.2., mis näeb ette, et konflikti sisaldava materjali puhul peab ajakirjanik ära kuulama kõik osapooled. Avaldades Saaremaa spaade kohta kriitilise loo, oleks pidanud refereerija võtma kommentaare Saaremaal tegutsevatelt spaadelt.
Pressinõukogu
Pressinõukogu arutas Kuressaare Sanatooriumi kaebust Äripäeva veebis 13. märtsil 2012 ilmunud Saarte Hääle sama päeva artikli refereeringu „Rootsi spaaturistid on Saaremaas pettunud“ peale ning otsustas, et väljaanne rikkus head ajakirjandustava.
Artikkel põhineb ühe allika arvamusel Saaremaa spaade olukorrast. Artiklis on väidetud, et spaaturism on Saaremaal alla käinud, külastajad on mures raviprotseduuride kättesaadavuse pärast ja Saaremaa ei oska oma potentsiaali ära kasutada.
Kuressaare Sanatoorium kaebas Pressinõukogule, et Saarte Hääle artikli refereering on eksitav ja firma mainet kahjustav. Kaebaja ei ole rahul, et Äripäeva online ei küsinud teise osapoole kommentaari.
Äripäev vastas Pressinõukogule, et ka Äripäevas refereeritud artiklis pole mainitud ühtegi ettevõtet. Äripäev märkis, et refereeritud artiklis oli viide artikli allikale.
Pressinõukogu otsustas, et Äripäev rikkus ajakirjanduseetika koodeksi punkti 4.2., mis näeb ette, et konflikti sisaldava materjali puhul peab ajakirjanik ära kuulama kõik osapooled. Avaldades Saaremaa spaade kohta kriitilise loo, oleks pidanud refereerija võtma kommentaare Saaremaal tegutsevatelt spaadelt.
Pressinõukogu