Pressinõukogu arutas Eesti Energia kaebust Delfis 27. juunil 2012 ilmunud artikli „Euroopa Komisjon kinkis Eesti Energiale õiguse üle 300 miljoni euro eest saastada“ peale ning otsustas, et Delfi rikkus head ajakirjandustava.

Artiklis on väidetud, et saastekvootide tasuta eraldamine Eestile võimaldab Eesti Energial ja teistel firmadel põlevkivi põletada selle eest saastetasu mitte makstes. Artiklis on viidatud Euroopa Komisjoni ametlikule teatele ja keskkonnaministeeriumi asekantslerile.

Eesti Energia kaebas Pressinõukogule, et artikli pealkiri ja juhtlõik on eksitavad, ei põhine faktidel ja artikli algallikat on tõlgendatud valesti ja pahatahtlikult. Samuti leiab kaebaja, et pealkiri ja juhtlõik sisaldavad ajakirjaniku hinnangut ning see pole faktidest eristatav.

Delfi ei vastanud Pressinõukogule.

Pressinõukogu otsustas, et Delfi rikkus ajakirjanduseetika koodeksi punkti 4.11., mis näeb ette, et pealkirjad ja juhtlaused ei või auditooriumi eksitada. Pressinõukogu hinnangul ei tule uudisest välja pealkirjas ja juhtlõigus väideti, et Eesti Energia sai õiguse saastamiseks. Seevastu selgub uudisest, et tasuta ühikute eraldamise eest tuleb Eesti Energial ja teistel ettevõtetel teha investeeringuid ning muu hulgas on tasuta kvoot mõeldud Eesti Energiale uue põlevkivielektrijaama osaliseks rahastamiseks.

Pressinõukogu hinnangul ei sisalda pealkiri ja juhtlõik ajakirjaniku hinnangut, vaid hoopis valefakti, millega on Delfi eksinud ka koodeksi punkti 1.4. vastu, mis ütleb, et ajakirjandusorganisatsioon kannab hoolt selle eest, et ei ilmuks ebatäpne, moonutatud või eksitav info.