Pressinõukogu arutas Vabaduse Ateljee OÜ kaebust Eesti Päevalehes 14. aprillil 2015 ilmunud artikli „Kunstnike liit kahvlis: kas müüa Vabaduse väljaku korterid alla turuhinna või maksta kopsakas leppetrahv“ peale ja otsustas, et leht ei ole rikkunud head ajakirjandustava.

Artikkel räägib sellest, et Kunstnike Liidu juhatus sõlmis väidetavalt tagaselja Kunstnike Liidu maja pööningu müügilepingu Vabaduse Ateljee OÜ-ga. Tingimuseks oli katuse korrastamine ja muud remonditööd. Kui müüki tänavu kevadeks ei toimu oli liidul kohustus maksta Vabaduse Ateljeele 150 000 eurot, mis oli pööningu müügihind.

Vabaduse Ateljee OÜ kaebas Pressinõukogule, et firma esindaja ei saanud artiklis sõna. Kaebaja jaoks on ka ebaselge, millist väljaannet ajakirjanik esindas – kas Eesti Päevalehte või Eesti Ekspressi. Samuti leiab kaebaja, et ajakirjanik ei ole artikli avaldamisel sõltumatu ja on tegutsenud endaga lähedaselt seotud isiku ärihuvides.

Eesti Päevaleht vastas Pressinõukogule, et ajakirjaniku isiklik seotus nimetatud tehingute vastu majanduslikku huvi omanud isikuga on aidanud ajakirjanikku antud teema majanduslike tagamaade selgitamisel, mitte ajakirjanduslik töö ei ole kaasa aidanud äritegevusele. Leht lisas, et Vabaduse Ateljee OÜ esindaja Kristjan-Thor Vähi vestles ajakirjanikuga korduvalt, kuid selgituse andmise asemel eelistas ajakirjanikku ähvardada. Enne artikli ilmumist soovis kaebaja saada küsimused meili teel, kuid jättis neile vastamata. Leht märkis, et artikkel käsitleb tehinguid, mis on ebaselge eetilise ja õigusliku taustaga Kunstnike Liidu tegevuse aspektist, kaebaja kohta mainitakse üksnes, et temaga on sõlmitud kinnisvara müügileping. Ühtegi süüdistust lehe väitel kaebaja aadressil ei esitata. Leht märkis, et nii Eesti Ekspressi kui ka Eesti Päevalehte annab välja sama firma ja mõlema väljaande töötajad teevad kaastööd mõlemale lehele. Seega ei saa lehe väitel pidada kellelegi kahju tekitavaks meilide pealkirjas olevaid sõnu „Eesti Ekspress“.

Pressinõukogu otsustas, et Eesti Päevaleht ei ole eksinud ajakirjanduseetika koodeksi vastu. Pressinõukogu hinnangul ei ole kaebaja suhtes esitatud tõsiseid süüdistusi ja leht on kaebajale kui osapoolele pakkunud ka sõna.

Pressinõukogu ei langeta otsust Eesti Kunstnike Liitu (EKL) puudutavas osas, sest EKL ei ole kaebusega Pressinõukogu poole pöördunud.