Pressinõukogu arutas Euroopa Komisjoni Eesti esinduse kaebust Eesti Päevalehes 26. augustil 2015 ilmunud artikli „Rõivase, Ilvese ja Kaljuranna külalised on hakanud suhtlema põhjakorealikult“ peale ja otsustas, et leht rikkus head ajakirjandustava.

Eesti Päevalehe arvamusküljel ilmunud artikkel räägib sellest, et Eesti riigi väliskülalised suhtlevad viimasel ajal ainult poliitikutega ja keelduvad suhtlusest avalikkusega. Artikli autor väidab, et väliskülaliste programmides ei ole enam ette nähtud meediakanalitega suhtlemist, va lühikesed pressikonverentsid. Ühe näitena toob artikli autor välja ka Euroopa Komisjoni asepresidendi Federica Mogherini visiidi.

Euroopa Komisjoni Eesti esindus kaebas Pressinõukogule, et artikkel süüdistas Euroopa Komisjoni asepresidenti Federica Mogherinit „põhjakorealikus“ käitumises, avalikkuse infonälga jätmises ja olulistele välispoliitilistele küsimustele vastamata jätmises. Kuna need süüdistused olid asepresidendi puhul kaebaja meelest valelikud või tuginesid hinnangud faktide eiramisel, leppis komisjoni esindus lehega kokku vastulause avaldamise järgmisel päeval. Euroopa Komisjoni Eesti esindus saatis lehele vastulause kokkulepitud mahus ja ajal, kuid toimetus keeldus selle avaldamisest põhjusel, et see ei räägi teemast. Kaebaja taotleb vastulause avaldamist Pressinõukogu kaasabil.

Eesti Päevaleht vastas Pressinõukogule, et artiklis väljendab ajakirjanik pahameelt just selle üle, et ei tema ega ka konkureerivad väljaanded ei saa pahatihti võimalust süvitsi minevaks ja huvitavaks kohtumiseks visiidil olevate poliitikutega. Tegemist on ajakirjaniku arvamuslooga tema enda igapäevatööga seotud küsimuses. Toimetus leidis, et kaebaja poolt saadetud tekst ei sisalda faktivigade ega tsitaatide parandusi, vaid artiklis toodud seisukohtadega mittenõustumise väljendust ning sellise teksti avaldamise kohustust väljaandel ei ole. Leht leiab, et selgitus, et kuigi visiit oli äärmiselt lühiajaline ja tihe, ei lükka see ümber fakti, et intervjuusid ajakirjanikele ei antud.

Pressinõukogu otsustas, et Eesti Päevaleht rikkus ajakirjanduseetika koodeksi punkti 5.1., mis näeb ette, et kui kellegi kohta avaldatakse tõsiseid süüdistusi, tuleks talle pakkuda kommentaari võimalust samas numbris. Samuti eksis leht koodeksi punkti 5.2. vastu, mis ütleb, et vastulausega on õigus parandada avaldatud materjalis esinevaid faktivigu ja tsitaate. Pressinõukogu hinnangul esitati artiklis Euroopa Komisjoni asepresidendi Federica Mogherini kohta tõsiseid süüdistusi (arvamuse mitteavaldamine erinevatel välispoliitilistel teemadel, intervjuude mitteandmine ja seega „põhjakorealik“ suhtlemine) ja seepärast oleks pidanud olema kaebaja kommentaar arvamusartikli juures või siis oleks pidanud leht avaldama järgmisel päeval kaebaja vastulause. Ilmunud arvamuslugu jätab lugejale mulje, et Federica Mogherini ei andnud pressikonverentsil avalikkust huvitavatele välispoliitilistele teemadele vastuseid, kuigi kaebusest ja vastulausest tuleb välja, et pressikonverents kestis seni, kuni jätkus küsimusi. Seega oli kõigil ajakirjanikel võimalus küsimusi esitada.

Lisaks rikkus Eesti Päevaleht koodeksi punkti 5.3., mis näeb ette, et ebaõige info ilmumise korral tuleb avaldada parandus.

Pressinõukogu hinnangul tuleb Eesti Päevalehel kaebaja vastulause avaldada.