Pressinõukogu arutas Triin Tulevi kaebust Eesti Ekspressis 26. augustil 2015 ilmunud artikli „Selle suve vägistamisafäär“ peale ja otsustas, et leht ei ole rikkunud head ajakirjandustava.

Artiklis on kirjas, et Triin Tulev tegi suvel politseile avalduse, et teda uimastati ja kasutati seksuaalselt ära. Ekspertiis seda lehe väitel aga ei kinnitanud, küll aga leiti naise verest kokaiini jälgi. Triin Tulev lehe andmeil uurimise mittealgatamise otsust edasi ei kaevanud ja keeldus ka artikli jaoks kommentaarist.

Triin Tulev kaebas Pressinõukogule, et artiklis on tema kohta kirjutatud isiklikke asju. Kaebaja märgib, et taotles oma advokaadiga lehelt, et artikkel ei ilmuks. Samuti ei ole kaebaja rahul, et nn väidetava vägistaja isik jäetakse erinevalt temast anonüümseks. Kaebaja hinnangul on tegemist ühepoolse looga, mis sisaldab ühe osapoole seisukohti ja eksitavat infot tema kohta. Kaebaja märgib, et ta ei tarvita kokaiini ja on kindel, et seda pandi tema joogi sisse.

Eesti Ekspress vastas Pressinõukogule, et artikli autori eesmärgiks oli küsida, kas kaebaja tegevus võis olla teadlik väljapressimine valeväidete ja avalikkuse tähelepanu kaasabil. Toimetus palus Triin Tulevilt kommentaari, kuid kaebaja keeldus ja seetõttu toetus ajakirjanik peamiselt kirjalikule allikale – politsei koostatud dokumendile kriminaalasja algatamata jätmiseks. Leht märkis, et politsei kinnitusel leiti Triin Tulevi organismist kokaiini tarvitamise jälgi. Leht lisas, et artikli kommenteerimist veebis ei võimaldatud ning loost jäeti välja osa intiimseid detaile.

Pressinõukogu otsustas, et Eesti Ekspress ei ole eksinud ajakirjanduseetika koodeksi vastu. Pressinõukogu hinnangul tugines leht politsei kirjalikule materjalile, milles pole alust kahelda. Lisaks pakkus toimetus Triin Tulevile võimalust kommentaariks, millest kaebaja aga keeldus.

Pressinõukogu käsitleb Triin Tulevit avaliku elu tegelasena, sest ta on osalenud teleseriaalis ja on korduvalt eksponeerinud enda isikut avalikkuses. Sellest tulenevalt on tema puhul ka ajakirjanduse tavalisest suurem tähelepanu ja kriitika õigustatud.

Pressinõukogu tuletab samas toimetusele meelde, et isegi avaliku elu tegelaste puhul tuleb tõsiselt kaaluda, kas eraeluliste seikade detailne avaldamine on kooskõlas avaliku huviga.

Pressinõukogu leiab, et kuna Triin Tulev on varem oma eraelulist infot ajakirjandusega jaganud, siis antud loo puhul ei olnud põhjust jätta teda anonüümseks. Kuna politsei asjas uurimist ei alustanud, ei olnud lehel põhjust avaldada noormehe nime, keda Triin Tulev kahtlustas seksuaalses ärakasutamises.