Pressinõukogu arutas H.K. kaebust Äripäeva veebis 17. septembril 2015 ilmunud artikli „Lambo-mees nõudis tillinaha IP-aadressi“ ning Äripäeva Facebooki ja Twitteri konto postituse ja Meelis Mandeli Facebooki postituse peale ja leidis, et leht on rikkunud head ajakirjandustava.

Artikkel räägib sellest, et kaebaja, keda leht nimetab rahapesu süüdistusega ärimeheks, nõudis kohtu kaudu välja 14 internetikommentaari IP-aadressid. Lehe väitel on kaebaja Lamborghini politsei ülalpidamisel. kaebaja ise keeldus lehe väitel kommentaari andmast. Äripäev avaldas artiklis ka kommentaarid, mis kaebaja hinnangul tema au ja väärikust teotavad. Äripäev avaldas 18. septembril veebis kaebaja kommentaari muutmata kujul.

H. K. kaebas Pressinõukogule, et artiklis on tervikuna ära toodud internetikommentaarid, mille osas kaebaja on kohtusse taotluse esitanud ja mida ta peab enda suhtes ebakohasteks. Lisaks sisaldab artikkel ebaõigeid väiteid, millest osa toimetus hiljem parandas, kuid osa on seni parandamata. Kaebaja märgib, et enne artikli avaldamist ei teavitanud ajakirjanik teda otsesõnu artikli kirjutamise kavatsusest ega pakkunud võimalust kommentaariks. Kaebaja ei ole ka rahul, et teda nimetatakse „Lambo-meheks“. Kaebaja ei ole rahul, et tema kommentaar avaldati erinevalt tema poolt palutust mitte kommentaarina artikli juures, vaid eraldi artiklina, mis muudab selle leidmise keerulisemaks.

Äripäev vastas Pressinõukogule, et kirjavahetus kaebaja esindaja ja ajakirjaniku vahel kinnitab, et kaebaja keeldus kommentaarist. Äripäev peab põhjendatuks artikli avaldamist, sest kohtu kaudu IP-aadresside välja nõudmine on avalikkuse jaoks oluline teema, samuti peab leht põhjendatuks artikli levitamist sotsiaalmeedias. Uudises anonüümsete kommentaaride avaldamist peab leht põhjendatuks, sest see näitab, millise sisuga kommentaaride IP-aadresse pidas kohus põhjendatuks kaebajale välja anda. Leht lisas, et kaebaja ei ole taotlenud nende kommentaaride avaldamisest loobumist ja kõik need kommentaarid olid Äripäeva uudise ilmumise ajal endiselt avalikud. Kui anonüümsete kommentaaride avaldajad oleksid otsustanud need kaebaja taotlusel võtta maha, siis poleks Äripäev neid ka uuesti avaldanud. Äripäev parandas koheselt osa ebatäpsusi, millele kaebaja esindaja tähelepanu juhtis, kuid osa jättis parandamata seetõttu, et ei pea neid vigadeks.

Pressinõukogu otsustas, et Äripäev rikkus ajakirjanduseetika koodeksi punkti 1.5., mis näeb ette, et ajakirjandus ei tohi oma tegevusega tekitada kellelegi põhjendamata kannatusi, veendumata, et avalikkusel on tõesti vaja seda informatsiooni teada. Pressinõukogu peab kommentaaride avaldamist põhjendamatuks ning artikli pealkirja sobimatuks.

Samuti rikkus Äripäev koodeksi punkti 1.4., mis näeb ette, et ajakirjandusorganisatsioon kannab hoolt selle eest, et ei ilmuks ebatäpne, moonutatud või eksitav info. Kuigi leht parandas osa ebaõigeid väiteid, jäid osad faktivead parandamata (näiteks autot puudutav info).

Äripäeva veebiväljaandes on kaebaja kommentaar põhiloo juures leitav.

Pressinõukogu ei pea ajakirjanduseetika koodeksiga vastuolus olevaks kaebaja nimetamist „Lambo-meheks“, pigem on see maitseküsimus.