Pressinõukogu arutas Andre Lindvesti kaebust Harju Elus 18. detsembril 2015 ilmunud artikli „Endine Playboy väljaandja plaanib maa-alust elektrijaama“ peale ja otsustas, et leht ei ole rikkunud head ajakirjandustava.

Artikkel räägib sellest, et Andre Lindvest kavandab Muuga sadama külje alla pumphüdroakumulatsioonijaama, mis annaks elektrit siis, kui tuulegeneraatorid vaikse ilma tõttu seisavad. Artiklis mainitakse, et Andre Lindvest oli aastatel 2007-2011 ilmunud Playboy Eesti väljaandja.

Andre Lindvest kaebas Pressinõukogule, et artikli sisu ei vasta ajakirjanikuga kokkulepitule. Kaebaja sõnul pidi artikli eesmärk olema jaama tutvustamine Harjumaa elanikele. Kaebaja leiab, et artikkel on ühepoolne ja loob temast ja jaamast negatiivse kuvandi ning tekitab sellega talle maine- ja majanduslikku kahju. Kaebaja leiab, et artikkel sisaldab eksitavat ja halvustavat infot. Kaebaja ei ole rahul, et ei saanud võimalust avaldatud väiteid kommenteerida ega artikliga enne ilmumist tutvuda. Kaebaja ei ole rahul, et artiklis kajastatakse tema varasemat seotust ajakirjaga Playboy, millel Muuga projektiga seost ei ole.

Harju Elu vastas Pressinõukogule, et ärimeeste käimasolevaid projekte iseloomustades võib anda lühiülevaateid nende varasema tegevuse kohta. Leht leiab, et pealkiri, alapealkirjad ja fotoallkirjad ei ole eksitavad, sest tuginevad faktidele. Harju Elu lisas, et Andre Lindvesti argumendid on artiklis selgelt ära toodud.

Pressinõukogu otsustas, et Harju Elu ei ole eksinud ajakirjanduseetika koodeksi vastu, sest Andre Lindvest on saanud artiklis sõna. Pressinõukogu hinnangul on lehel õigus seostada kaebaja varasemat tegevust tema käimasoleva projektiga. Pressinõukogu leiab, et sellisel juhul ei ole tegemist halvustamisega.

Pressinõukogu ei pea eksitavaks artikli pealkirja, vahepealkirju ega ka fotoallkirju, sest need tuginevad faktidele ja on seotud artikli sisuga.

Pressinõukogu märgib, et toimetustel ei ole kohustust artiklit enne ilmumist allikatega kooskõlastada, va juhul, kui see on kokku lepitud ning siis antakse allikale tutvumiseks vaid tema poolt öeldu, et vältida faktivigu või olla tsitaatides täpne.