Pressinõukogu arutas Mart Pirita kaebust Eesti Päevalehes ja Delfis 23. septembril 2016 ilmunud artikli „Bahama äriregistri leke: Eesti kiirlaenupankurist eurovolinik Kroesini“ peale ja otsustas, et väljaanded rikkusid head ajakirjandustava.

Artikkel toob välja mõned näited, kes Eesti ärimeestest on seotud Bahamaga. Teiste seas nimetatakse artiklis ka Mart Piritat.

Mart Pirita kaebas Pressinõukogule, et artiklis tema kohta esitatud sõnastus on pahatahtlik ja süüdistav ning temast kirjutatakse kui süüdistatavast, kuigi tema suhtes on tehtud õigeksmõistev kohtuotsus. Kaebaja leiab, et ebatõene on ka väide, millega seostatakse teda siseministri e-posti kontode rikkumisega. Kaebaja lisas, et vale on ka väide tema Bahama ärisidemete kohta ja samuti ei ole tal seost Bianca Trade OÜ-ga. Kaebaja ei ole rahul, et tema arvamust ei küsitud.

Eesti Päevaleht vastas Pressinõukogule, et terves artiklis on kaebaja kohta toodud välja vaid üks lause, mis tähendab, et artikli fookuses ei ole kaebajaga seotud info avaldamine. Toimetus selgitas, et suhtles kaebajaga ja parandas artiklis vead vastavalt Mart Pirita täpsustustele. Samas ei nõustu toimetus, et Mart Pirital puuduvad seosed äridega Bahamal. Leht lisas, et Mart Pirita on juhatuse liige Bianco Trade OÜ-s, mille omanikuks on Bahamal registreeritud ettevõte. Leht püüdis kaebajaga kokkuleppele jõuda.

Pressinõukogu otsustas, et Eesti Päevaleht ja Delfi rikkusid ajakirjanduseetika koodeksi punkti 4.4., mis näeb ette, et ajakirjandus ei või inimest käsitleda kurjategijana enne sellekohast kohtuotsust. Pressinõukogu hinnangul ei saa Mart Piritat süüdistada e-postkontode rikkumises, sest kohus leidis, et ta ei ole süüdi.

Kuigi Eesti Päevaleht parandas veebiartiklis vea, ei pea Pressinõukogu seda piisavaks, sest loo pealkirja juures viidet parandusele ei ole.