Pressinõukogu arutas L.L. kaebust Õhtulehes 5. oktoobril 2017 ilmunud artikli „Oskamatus suhelda tekitas abivajaja ja sotsiaaltöötajate vahel paksu pahandust“ peale ja otsustas, et leht ei rikkunud head ajakirjandustava.

Artikkel räägib suhtlemisprobleemist ja möödarääkimisest abivajaja ja omavalitsuse sotsiaaltöötajate vahel, mis lõppes ühe töötaja jaoks ametist lahkumisega.

L.L. kaebas Pressinõukogule, et peale artikli mustandiga tutvumist keelas ta loo ilmumise ära. Kaebaja märgib, et artikkel pidi ilmuma hoopis teisel teemal ja üldse tema emaga, kellega ajakirjanik ka vestles. Kaebaja ei ole rahul, et kohtumine ajakirjanikuga toimus kohas, kuhu tema ema ratastooliga ei pääsenud. Samuti leiab kaebaja, et artikkel sisaldab valeväiteid.

Õhtuleht vastas Pressinõukogule, et kaebaja pöördus toimetuse poole korduvalt sooviga, et kirjutataks artikkel omavalitsuse alandavast suhtumisest liikumispuudega inimesse. Ajakirjanik suhtles mõlema osapoolega ja jõudis ettepanekuni, et osapooled kohtuksid näost näkku ja saaksid probleemid selgeks rääkida. Leht märkis, et osapooled olid sellega nõus, nagu ka teadmisega, et kohtumise juures viibib ajakirjanik, kes sellest lugu kirjutab. Toimetus lisas, et kohtumispaiga osas ei olnud kaebajal enne kohtumist pretensioone. Õhtuleht lisas, et neilt ei saa tellida lugusid, mistõttu ajakirjanikud suhtlevad kõigi osapooltega ja kirjutavad loo, mis ei pea teavitajale/kaebajale meeldima või ühtima tema nägemusega. Leht lisas, et kuna tegemist oli laiema probleemiga, otsustas toimetus muuta juhtumi anonüümseks ja artikli avaldada.

Pressinõukogu otsustas, et Õhtuleht ei ole eksinud ajakirjanduseetika koodeksi vastu. Pressinõukogu hinnangul olid osapooled teadlikud, et nad suhtlevad ajakirjanikuga ja et ajakirjanik kirjutab lugu. Lisaks on artiklis saanud osapooled võrdses mahus sõna ja teise poole esitatud süüdistustele vastata.

Õhtuleht on jätnud artiklis toodud juhtumi anonüümseks, mistõttu Pressinõukogu hinnangul ei ole kellelegi tekitatud põhjendamata kannatusi.