Pressinõukogu arutas Keith Siilatsi ja valimisliidu Kodusaar kaebust Hiiu Lehes 19. septembril 2017 ilmunud artikli „KOV ettevõtluslaene anda ei tohi“ ja 13. oktoobril ilmunud artikli „Hiiu Lehe küsitlust häkiti jälle“ peale ning otsustas, et leht ei rikkunud head ajakirjandustava.

Esimene artikkel kajastab sotsiaalmeedia valimisdebattides käsitletud ideed selle kohta, kas omavalitsus võiks odavalt raha laenata. Ideed kommenteeris rahandusministeeriumi esindaja. Teine artikkel on sellest, et Hiiu Lehe veebis hakkas küsitlusele vastajate arv plahvatuslikult kasvama ja valimisliidu Kodusaar edumaa teiste nimekirjade ees kasvas mäekõrguseks. Küsitluse logisid uurides selgus, et suur osa hääli oli antud ühelt ja samalt IP-aadressilt.

Keith Siilats ja valimisliit Kodusaar kaebasid Pressinõukogule, et esimeses artiklis nimetati tema ideed pettuseks. Kaebaja soovis esitada vastulause, kuid toimetus selgitas, et tegemist on poliitilise reklaamiga. Kaebaja märkis, et ka teises artiklis ei antud talle sõna. Kaebaja selgitas, et ta vaid testis, kas saab samalt IP-lt mitu häält anda.

Hiiu Leht vastas Pressinõukogule, et esimese artikli puhul ei ole kirjas, kelle ideega on tegu. Lehe väitel ei olnud kaebaja saadetud teksti puhul tegemist vastulausega, vaid kandidaadi enesetutvustusega. Leht märkis, et kuu aega enne valimisi sulges toimetus kandideerijatele arvamusküljed, kuid jätkas tasuliste valimistekstide avaldamist, mida pakuti ka kaebajale. Teise artikli puhul märkis leht, et toimetus ei teadnud algselt, kes oli häkkimise taga. Lehe väitel avalikustas Keith Siilats ise sotisaalmeedias, et tema häkkis. Seepeale kirjutas leht 17. oktoobri juhtkirjas toimetuse seisukoha küsitlustulemuste mõjutamise kohta, kus nimetati ka Keith Siilatsit.

Pressinõukogu otsustas, et Hiiu Leht ei ole eksinud ajakirjanduseetika koodeksi vastu. Pressinõukogu hinnangul ei ole esimeses loos kaebajat nimetatud ega tema kohta süüdistusi esitatud ja seetõttu puudus vajadus talle sõna anda.

Häkkimise loos ei nimetanud leht uudisloos Keith Siilatsi nime. Seda tehti alles 17. oktoobri juhtkirjas, milles on toimetusel õigus seisukohta avaldada.