Pressinõukogu arutas OÜ CBF Medical kaebust Eesti Ekspressis 26. juunil 2019 ilmunud artikli „Õnnetu operatsiooni lugu: „Parem rind on veel koledam kui enne oppi““ peale ja otsustas, et leht rikkus head ajakirjandustava.

Artikkel räägib ilukirurgiakliinikus Christinas Clinic rinnaoperatsioonil käinud naisest, kes tulemusega rahul ei olnud. Artiklis on välja toodud, et naisele tegi operatsiooni kirurg, kellel lehe väitel puudus plastika- ja rekonstruktiivkirurgia tegevusluba.

OÜ CBF Medical kaebas Pressinõukogule, et artikkel sisaldab valeinfot ja faktivigu ning loob mulje, et tegemist on ebakvaliteetset teenust pakkuva kliinikuga. Kaebaja ei ole rahul, et ei saanud mõistlikku aega vastuste esitamiseks. Samuti ei ole kaebaja rahul, et ajakirjanik ei teavitanud kaebajat artikli kirjutamise tegelikust teemast ja ei esitanud kõiki küsimusi, mida artikkel kajastas.

Eesti Ekspress vastas Pressinõukogule, et artiklis kajastatud patsiendi juhtumit ei oleks kaebaja saanud tulenevalt seadusest kommenteerida. Samas teistele küsimustele polnud kaebajal soovi ajakirjanikule sisendit anda ega oma töötajate kvalifikatsioonist teavitada. Eesti Ekspress oli valmis avaldama vastulause, kuid kaebaja ei olnud nõus seda muutma.

Pressinõukogu otsustas, et Eesti Ekspress rikkus ajakirjanduseetika koodeksi punkti 1.4., mis näeb ette, et ajakirjanik vastutab oma sõnade ja loomingu eest ning ajakirjandusorganisatsioon kannab hoolt selle eest, et ei ilmuks ebatäpne, moonutatud või eksitav info. Pressinõukogu hinnangul muudab artiklis esitatud väide, et operatsiooni teinud kirurgil puudus plastika- ja rekonstruktiivkirurgia tegevusluba, loo lähenemise ebatäpseks. Pressinõukogule on esitatud materjalid, millest nähtub, et Christinas Clinicu nime all tegutsevale OÜ-le CBF Medical on väljastatud tegevusluba, mis muu hulgas annab õiguse osutada üldkirurgia päevakirurgiteenust, plastikakirurgia päevakirurgiateenust ning plastika- ja rekonstruktiivkirurgiateenust. Artiklis nimetatud kirurg on aga Eesti Kirurgide Assotsiatsiooni sertifitseerimise komisjoni protokollilise otsusega tunnistatud pädevaks tegutsema üldkirurgina ning tal on sealjuures otsuse järgi lubatud teha plastikakirurgilisi operatsioone, välja arvatud näo piirkond.

Pressinõukogu hinnangul oleks ajakirjanik pidanud kontrollima faktide õigsust algallikatest ning andma teisele osapoolele võimaluse seisukohtade avaldamiseks. Kuna patsient oli ise oma rinnasuurendusoperatsiooni andmete avaldamisest ajakirjandusväljaandes huvitatud, siis polnud korrektne jätta teine, etteheidete adressaadiks olnud pool võimaluseta esitada oma seisukoht, viidates, et vastavalt seadusele ei oleks kliinik niikuinii saanud midagi kommenteerida. Pressinõukogu leiab, et kliinik oleks saanud juhtumi puhul anda kommentaari arvestades veel eriti asjaolu, et patsient esines loos väljamõeldud nime all, tema kohta olid ära toodud vaid vanus ja mõned fotod tema rindadest, mis ei võimalda tema isikut laiemal avalikkusel identifitseerida.