Pressinõukogu arutas kaebust (anonüümne menetlus, kaebaja isik Pressinõukogule teada) 12. oktoobril 2020 Kuuuurijas eetris olnud saatelõigu peale ja otsustas, et saade rikkus head ajakirjandustava.

Saatelõik räägib Bolti toidukullerist, kelle käitumist pidas ühe büroo assistent häirivaks.

Kaebaja ei ole rahul, et saates kasutati turvakaamerate videosalvestisi, kus kujutati teda äratuntavalt ja süüdistati ahistamises. Kaebaja märgib, et videomaterjalidest on näha, et isikud on suheldes heatujulised ja materjalidest ei ole näha, et naine oleks kaebaja suhtes tõrjuvalt käitunud. Kaebaja ei ole rahul, et talle sõna ei anta. Kaebaja leiab, et temast on saatelõiguga püütud luua mulje kui ühiskonnale ohtlikust isikust. Samuti leiab kaebaja, et on sobimatu rõhutada rassi.

Kuuuurija vastas Pressinõukogule, et büroo assistent tundis end Bolti toidukulleri käitumisest häirituna ja tal oli hirm koju minna. Saatejuht küsis kommentaari Boltilt, kuid pooleteise kuu jooksul vastust ei saanud. Saatejuhi hinnangul ei olnud toidukulleri udustamine antud loo kontekstis vajalik. Saatejuht lisas, et büroo assistendil oli tunnistaja, kes assistendi sõnu kinnitas. Saatejuht märkis, et kullerit ei nimetatud saatelõigus kurjategijaks ja tema isik ei ole tuvastatav.

Pressinõukogu otsustas, et Kuuuurija rikkus ajakirjanduseetika koodeksi punkti 4.2., mis näeb ette, et konflikti sisaldava materjali puhul peab ajakirjanik ära kuulama kõik osapooled – antud juhtumi puhul oli üheks osapooleks ka kaebaja, mitte üksnes ettevõte Bolt. Kuna kaebajal ei olnud võimalust esitada oma seisukohti ehk saada ära kuulatud, oleks Pressinõukogu hinnangul olnud korrektne muuta tema isik saates tuvastamatuks.