Pressinõukogu arutas Nõo vallavalitsuse kaebust 25. märtsil 2021 TV3 eetris olnud saate „Märgatud Eestis“ peale ja otsustas, et telekanal rikkus saatega head ajakirjandustava.

Saade räägib perekonnast, kus kasvab väike laps ja kus pereema on raske vaimupuudega.

Nõo vallavalitsus kaebas Pressinõukogule, et saade kahjustas perekonda ja riivas lapse õigusi, sest saate põhjal oli pere kogukonnale selgelt identifitseeritav. Kaebaja ei ole rahul, et saatejuht salvestas telefonikõned Nõo vallavalitsuse ametnikega ilma neid teavitamata ja hiljem esitleti salvestisi saates valikuliselt. Vallavalitsuse sotsiaalosakonna töötajad palusid saadet mitte eetrisse lasta, sest see kahjustas perekonda. Kaebaja ei ole rahul, et saates ei kajastatud sotsiaalosakonna juhataja antud intervjuud ega ametnike seisukohti.

TV3 vastas Pressinõukogule, et saade sündis põhjaliku toimetuse arutelu tulemusena. TV3 selgitas, et algselt olid ametnikud nõus kaamera ees intervjuu andma, kuid vahetult enne intervjuud muutsid meelt ja seetõttu kasutati varasemaid telefonivestlusi. Telefoniintervjuud sotsiaalosakonna juhtajaga kajastati saates kokkuvõtlikult. TV3 on seisukohal, et materjali kasutamisel ei riivatud ühtegi osapoolt ebaõiglaselt.

Pressinõukogu otsustas, et TV3 rikkus ajakirjanduseetika koodeksi punkti 4.9., mis näeb ette, et inimese eraelu puutumatust rikkuvaid materjale avaldatakse vaid juhul, kui avalikkuse huvid kaaluvad üles inimese õiguse privaatsusele. Samuti rikkus saade punkti 1.5., mis näeb ette, et ajakirjandus ei tohi oma tegevusega kellelegi tekitada põhjendamatuid kannatusi, veendumata, et avalikkusel on tõesti vaja seda infot teada. Pressinõukogu hinnangul ei olnud antud juhul perest rääkimiseks avalikku huvi, liiati veel tõsise teema käsitlemist kui meelelahutust, nagu TV3 oma kodulehel ütleb. Pressinõukogu hinnangul on perekond tuvastatav ja saates räägitu põhjustab lastele ja tervele perele põhjendamata kannatusi. Pressinõukogu hinnangul oleks olnud teema käsitlemine olnud mõeldav vaid juhul, kui inimesed ja pere elukoht ei oleks olnud tuvastatavad.

Saade rikkus ka ajakirjanduseetika koodeksi punkti 4.6., mis näeb ette, et andmeid ja arvamusi konkreetsete inimeste tervisliku seisundi kohta ei avaldata, välja arvatud juhul, kui inimene on andmete avaldamisega nõus või kui niisuguste andmete avaldamist nõuab avalikkuse huvi. Pressinõukogu hinnangul lapse ja ema seisundi avalikustamine ei olnud avalikkuse huvist lähtuvalt vajalik.