Pressinõukogu arutas Toomas Reisalu kaebust Eesti Ekspressis 28. aprillil 2021 ilmunud artikli “Vähihaige Annabeli eest seismine viis Toivo Tänavsuu aastateks kohtu ette” peale ja otsustas, et leht ei rikkunud head ajakirjandustava.

Artikkel räägib sellest, et vähiravifondi “Kingitud elu” juht Toivo Tänavsuu astus Facebookis avalikult välja kunstniku vastu, kes maalis vanemate vastuseisust hoolimata foto põhjal nende vähihaiget last ja hakkas maali internetis müüma. Artikkel kirjeldab detailselt kohtuprotsessi.

Toomas Reisalu kaebas Pressinõukogule, et artikkel sisaldab valeväiteid selle kohta, kui palju Toivo Tänavsuu kohtuprotsessi peale kulutas ning selle kohta, et lehe väitel jätkab ta väljapressimist. Kaebaja selgitas, et ei ole midagi Toivo Tänavsuult välja pressinud. Samuti on artiklis valeinfo selle kohta, kellele ta uued nõuded saatis. Kaebaja hinnangul ei vasta tõele ka artiklis olev väide, nagu oleks ta Toivo Tänavsuud ähvardanud. Kaebaja ei ole rahul, et leht valeväiteid ümber ei lükanud, kuigi ta seda taotles.

Eesti Ekspress vastas Pressinõukogule, et kaebajal puudub kaebeõigus küsimuses, millised olid Toivo Tänavsuu kokkulepped oma esindajatega ja millised olid tema kulutused. Leht lisas, et kuigi kohtus on läbi vaieldud, et Facebooki avalikul lehel olev info on avalikuks kasutamiseks, jätkab kaebaja sõnumitega Toivo Tänavsuu survestamist ja kohtusse pöördumisega ähvardamist. Kaebaja käitumist ja kohtumenetluse pikkust silmas pidades on lehe väitel tegemist ähvardusega. Leht lisas, et artiklis ei ole ebaõigeid faktiväiteid ega ebakohast väärtushinnangut.

Pressinõukogu otsustas, et Eesti Ekspress ei rikkunud ajakirjanduseetika koodeksit. Pressinõukogu hinnangul kajastab artikkel kohtuprotsessi ja sisaldab kaebaja seisukohti ja sõnumeid vastaspoolele.

Pressinõukogu hinnangul on lehel õigus avaldada Toivo Tänavsuu väiteid selle kohta, et kaebaja käitumine tundub talle ähvarduse või väljapressimisena. Need on Toivo Tänavsuu hinnangud.

Toivo Tänavsuu kohtukulude osas puudub kaebajal kaebeõigus.

Pressinõukogu rõhutab, et lähtub ajakirjanduse eneseregulatsiooni organina kaebuste arutamisel ja otsuse tegemisel vaid asjaolust, kas ajakirjanduseetika koodeksit on rikutud, mitte sellest, kas kaebuse esitaja tajub üht või teist avaldatud materjali enda vaatepunktist meeldivana või mitte.