Pressinõukogu arutas kaebust (kaebaja nimi Pressinõukogule teada) Eesti Päevalehes 3. mail 2022 ilmunud artikli “Skandaalsed eestlased Dubai kinnisvaralekkes: pettuse eest vangis istunud finantsnõustaja, püramiidskeemi müügimees ja kunagine pornotäht” peale ja otsustas, et leht ei rikkunud head ajakirjandustava.

Artikkel räägib sellest, et mitmed eestlased omavad Dubais kallist kinnisvara. Teiste seas nimetatakse artiklis kaebajat.

Kaebaja märkis oma Pressinõukogule esitatud avalduses, et artiklis on avaldatud tema eraelu puudutavaid detaile ja info kustunud karistuse kohta. Kaebaja ei ole rahul, et teda on artiklis nimetatud kriminaaliks. Samuti leiab kaebaja, et artikkel sisaldab faktivigu: kaebaja ei ole enda väitel ärimees; tal ei ole seost artiklis kirjeldatud raha jagamisega; talle esitatud altkäemaksu süüdistusest loobusid süüdistajad ja ta ei ole sõlminud kokkulepet “eriti suures pettuses” nagu artikkel väidab. Samuti on vale see, et ta ei omandanud kinnisvara mitte 2013, vaid 2016. aastal. Kaebaja märgib, et talle kuuluva kinnisvara osas ei ole ühtegi kahtlust selle omandamise legaalsuses. Kaebaja leiab, et artikkel on tema suhtes eksitav ja valelik, sest omavahel mitteseotud faktid on esitatud ühes loos, mille sisu on ebalegaalselt Dubai vara omandanud isikute avalikustamine. Kaebaja ei ole ka rahul, et artiklist on jäetud välja teda puudutav ajaline telg.

Eesti Päevaleht vastas Pressinõukogule, et kaebaja protsess toimus 2007-2011 suure avalikkuse tähelepanu all. Leht lisas, et põhjendus, miks kaebaja edasist käekäiku käsitletakse, seisneb omaaegse kohtuvaidluse ja nüüd ajakirjanike välja selgitatud uue info seostes. Leht märgib, et kaebaja tunnistas end pettuse katses süüdi, istus vangis ja pidi tasuma 150 000 dollari suuruse rahalise karistuse. Leht lisas, et kaebaja Dubai elupaiga vastu on seoses varasemaga selge avalik huvi. Leht märkis, et kaebaja sai artiklis sõna. Leht ütles, et kaebajat ei ole nimetatud kriminaaliks ega ka ärimeheks. Lehe väitel ei ole kaebaja toimetust faktivigadest teavitanud. Leht kinnitab, et artiklis kaebaja kohta avaldatud faktid on tõesed.

Pressinõukogu otsustas, et Eesti Päevaleht ei eksinud ajakirjanduseetika koodeksi vastu. Pressinõukogu leiab, et artiklis kaebaja kohta avaldatud info on põhjendatud, kaebajat ei ole nimetatud kriminaaliks ega ärimeheks, ta on sõna saanud ning Pressinõukogul puudub alus kahelda toimetuse esitatud faktides.