Pressinõukogu arutas Kadri Kristelle Karu ja Kaire Tervo-Küüsmaa kaebust Eesti Päevalehes 28. septembril 2022 ilmunud artikli „Kullakarva püramiidskeemi abil võeti eestlaselt mitu tuhat eurot. Pettuse niidid viivad Venemaale“ peale ning otsustas, et leht ei rikkunud head ajakirjandustava.

Artikkel räägib kulda ja oma firma osakuid pakkuvast platvormist GIG-OS, mille kohta mitu riiki on hoiatanud, et tegemist võib olla püramiidskeemiga. Loos nimetatakse firma Facebooki grupi administraatorit Kadri Kristelle Karu ja räägitakse grupi moderaatori Kaire Tervo-Küüsmaaga.

Kadri Kristelle Karu ja Kaire Tervo-Küüsmaa kaebasid Pressinõukogule, et artikkel jätab mulje nagu nad oleks seotud GIG-OS-iga, mis lehe väitel tegutseb finantspettustega. Kaebajad selgitasid, et neil puudub firma juhtorgani liikme või muu juriidilise isiku suunava mõjuvõimuga roll, kuid sellele vaatamata avaldas leht nende isiklikud andmed ja jättis eksitava mulje, nagu tegeleks nad inimeste petmisega. Kaebajad märgivad, et nad ei ole avaliku elu tegelased ja avalikku huvi nende isiklike andmete avaldamiseks ei ole. Kaebajad märgivad, et nad ei lubanud lehel enda andmeid avaldada. Kaebajad leiavad, et leht on nende andmeid nõusolekuta avaldades sekkunud nende eraellu.

Eesti Päevaleht vastas Pressinõukogule, et artiklist tuleb välja, et mõlemad kaebajad tegelevad organisatsiooni turundamisega Facebookis. Artiklis on avaldatud mõlema kaebaja kommentaarid ning ühe kaebaja seisukoht, et ta ei vastuta firma juhtkonna tegevuse eest. Artiklis ei ole väidetud, et kaebajad oleks toime pannud kuriteo. Samuti ei ole kaebajate kohta avaldatud süüdistusi. Leht lisas, et avaliku huvi spektris on investeerimisvõimalused, mis pakuvad suurt tulusust, kuid millesse investeerimine võib kaasa tuua olulise investeerimisriski ning püramiidskeemide ja nende tegevuse kajastamise osas on avalik huvi. Leht selgitas, et artiklis ei kajastatud kaebajate eraelulisi andmeid.

Pressinõukogu otsustas, et Eesti Päevaleht ei rikkunud ajakirjanduseetika koodeksit. Pressinõukogu hinnangul on mõlemad kaebajad seotud firma Facebooki grupiga, üks administraatorina ja teine moderaatorina ning seeläbi on neil firmaga seos olemas. Sellest tulenevalt oli põhjendatud mõlema kaebaja nime avaldamine, sest püramiidskeemidega seotud finantspettuste vastu on olemas avalik huvi.