Pressinõukogu arutas Haljand Sarve kaebust Vikerraadios 31. mail 2026 eetris olnud saate „Käbi ei kuku…“ peale ja otsustas, et saade ei rikkunud head ajakirjandustava.

Haljand Sarv kaebas Pressinõukogule, et saates on tema kohta esitatud süüdistavaid ja halvustavaid väiteid ning kujutatud teda negatiivselt. Kaebaja selgitas, et konkreetne peresuhetest rääkiv saade on sündinud aastaid kestnud peretüli foonil. Kaebaja leiab, et saate kuulajad tajuvad tema kohta esitatud süüdistusi faktidena ning mõistavad seda nii, et tema pojal Kristjan Sarvel oli väga hoolimatu isa, kes teda ei toetanud ja isegi kõrvale lükkas. Saate üldist konteksti arvestades tunnetatakse isas ka suuresti süüdlast selles, et Kristjan Sarvel oli elus tõsiseid probleeme, leiab kaebaja. Kaebaja on seisukohal, et sellist saadet ei oleks pidanud sündima, eriti arvestades, et saatejuhile oli varasemalt selgitatud, et tegemist on katkise perega, kus suhted on halvad. Kaebaja hinnangul oleks saanud võtta temaga ühendust ja vähemalt lisaselgitusena saate ees ütlema, et Kristjan Sarve isa ei ole saates kõlavate teda süüdistavate emotsionaalsete kommentaaridega ja negatiivse iseloomustamisega nõus.

Vikerraadio toimetus vastas Pressinõukogule, et „Käbi ei kuku…” on Vikerraadio vestlussaade, kus ühe perekonna kaks põlvkonda räägivad oma elust, kujunemisest, perekonnast ja lähisuhetest. Saatekülalised esitavad seal oma isiklikke mälestusi, kogemusi, tundeid ja hinnanguid. Kaebuses vaidlustatud saatekülalise väited, nagu oleksid suhted isaga olnud keerulised või ta ei tundnud isa enda jaoks tugisambana, kirjeldavad saatekülalise enda kogemust ja tunnetust, seisab toimetuse vastuses. Toimetuse hinnangul ei ole selliseid väiteid  sisuliselt võimalik faktikontrolli abil ümber lükata ning samal põhjusel ei ole põhjendatud nõuda sellisele subjektiivsele kogemusele tingimata teise poole kommentaari. Toimetus lisas, et tuleb arvestada, et kaebuses on saate 55 minuti pikkusest sisust esile tõstetud kolm tsitaati ning need ei olnud saate keskne teema, vaid osa laiemast jutustusest saatekülalise lapsepõlvest, kujunemisest ja peresuhetest. Saate kuulaja jaoks ei olnud tegemist perekondliku konflikti uurimise või ühe poole süüdistuste esitamisega. Toimetuse seisukoht on, et saates ei esitatud kontrollitavaid süüdistusi isa konkreetsete tegude kohta, vaid kirjeldati suhteid ja nende tajumist saatekülaliste poolt.

Pressinõukogu otsustas, et Vikerraadio ei eksinud 31. mail eetris olnud saatega „Käbi ei kuku…“ ajakirjanduseetika koodeksi vastu. Saate puhul on tegemist vestlussaatega, kus saatekülalised räägivad oma kujunemisloost, mitte konkreetse perekonna konflikti uuriva saatega. Kaevatavas saates avaldasid saatekülalised vestluse käigus oma tundeid ja mõtteid muu hulgas kaebaja kohta. Tegemist ei ole faktidega, mida saab kontrollida ega süüdistustega, mille puhul tuleks süüdistatavale sõna anda.