Pressinõukogu arutas Anita Kuusemaa ja Teet Kuusemaa kaebust Elu24-s 24. märtsil 2026 ilmunud artikli «KUUUURIJA»: Esialgu tundus see nagu õngitsuskiri!» Netikommentaarid tõid kaasa kohtutee ja kopsakad kulud“, 3. juunil avaldatud video „Lapsetapja ema Anita süüdistab meediat häbistamises“ ja 10. juunil  avaldatud artikli „VIDEO: Kuusemaade viljakas põld asub kohtumajas“ peale ning otsustas, et Elu24 ei rikkunud head ajakirjandustava.

Anita Kuusemaa ja Teet Kuusemaa kaebasid Pressinõukogule, et 24. märtsi artikkel sisaldab eksitavat ja ebaõiget infot, sest seal on kirjas, et kaebajad nõuavad kohtu kaudu hüvitiseks 5000 eurot, kuigi tegelikkuses oli nõue 1500 eurot. Kaebajate hinnangul olnuks see fakt kontrollitav. 3. juunil ja 10. juunil avaldatud materjalides heidetakse kaebajatele iroonilises ning ründavas toonis ette kohtute uste kulutamist mainekahju nõuetega, suunates tähelepanu avaldajate tütre kriminaalasjale. Kaebajad on seisukohal, et väljaanne on vormistanud vaidlusalused materjalid formaadi, pealkirjade ja sissejuhatavate küsimuste poolest justkui objektiivseks, uudislikuks kohtukajastuseks, kuigi tegelikkuses on 3. ja 10. juuni materjali sisu kantud puhtalt ajakirjanike isiklikest subjektiivsetest hinnangutest, emotsioonidest, irooniast ja oletustest, mis eksitab auditooriumi ja rikub nõuet hoida uudismaterjal ning arvamused selgelt eristatavatena. Anita Kuusemaa leiab, et 3. juuni videointervjuu tekitab talle hingelisi kannatusi, kuna selles seotakse ta tütre kuriteoga. Samuti ei ole ta rahul, et videointervjuus sõna ei saanud ning et videos on avaldatud tema terviseandmed. Kaebajate hinnangul on 3. juuni intervjuu puhul Katrin Lustiga tegemist huvide konfliktiga, sest Katrin Lust on otseselt seotud osapool mainekahju hagis. Kaebajad ei ole rahul, et 10. juuni artiklis on kaebajate aadressil kasutatud sügavalt solvavat ja küünilist keelekasutust. Kaebajad ei ole rahul, et 10. juuni artikkel sisaldab ajakirjaniku subjektiivseid hinnanguid, kuid pole samas ilmunud „arvamuse“ rubriigis.

Elu24 vastas Pressinõukogule, et 24. märtsi artiklis on tegemist allika tsitaadiga, mitte toimetuse avaldusega. Elu24 lisas, et toimetus kontrollis ja sai kinnituse, et nõudekirjast kasvas asi kohutuasjaks, kus hagiavalduses kirjutavad kaebajad, et peavad „õiglaseks hüvitiseks 5000 eurot.“. Toimetus lisas, et artikli avaldamise hetkel oli hagi juba pikemat aega kohtumenetluses ning lugu kajastas kaebajate nõudeid juba ka käimasoleva kohtumenetluse ajal. Elu24 selgitas, et 3. juuni video on osa avaliku kohtuasja kajastusest ja seega ei ole tegemist olukorraga, kus saaks rääkida põhjendamatutest kannatustest: kaebajad on ennast ajakirjanduse tähelepanu keskpunkti asetanud nii arvukate hagide esitamisega kui ka ise aktiivselt kommentaaride jagamisega meediale. Toimetus lisas, et 3. juuni intervjuu on läbi viinud ja toimetanud teised ajakirjanikud, mitte Katrin Lust. Ajakirjanikul ei ole keelatud kommenteerida istungi järgselt oma kogemust ja seda, mida ta nägi ja kuulis avalikul kohtuistungil. Istungi kajastamise raames tehti intervjuud ka kaebajatega, leiab väljaanne. Toimetus ei nõustu, et kohtuasja kajastamisega seoses ei oleks kaebajad sõna saanud: 3. juuni videointervjuu on vaid väike osa avaliku kohtuprotsessi kajastamisest. Sama kajastuse raames ilmus Elu24s samal päeval artikkel. Kaebajate positsiooni on kajastatud nii kirjalikult kui ka avaldatud näiteks Teet Kuusemaaga pikem intervjuu kohtusaali ukse taga. Toimetus lisas, et Anita Kuusemaa kirjeldas 3. juuni kohtuistungil, kus viibis samal ajal saalis kohal ka kolm ajakirjanikku, et ta olevat meediakajastuse peale minestanud. Seejuures ei palunud ei kaebaja ega tema advokaadist esindaja selle asjaolu osas istungit kinniseks kuulutada ning samuti ei esitanud kaebaja ega tema esindaja meediale palvet see asjaolu kohtuistungi kajastusest hiljem eemaldada. Elu24 lisas, et minestamine ei ole sedavõrd detailne kellegi terviseandmete kirjeldamine, et selle avaldamist saaks lugeda ülemääraseks. 10. juuni artikli kohta vastas toimetus, et ajakirjandusele ei ole keelatud satiiri kasutamine või ka teatud liialdavad/värvikamad näited. 10. juuni artikli puhul on tegemist ajakirjaniku arvamusavaldusega pärast istungil kogetut ning see avaldab üllatust ja küsib vastuseid olukorras, kus kõik kohtuastmed on teinud kohtuotsused, et kaebajate tütar pani toime lapsetapmise, käivad vanemad endiselt hoopis kohut arvukate laimuhagidega ning edastavad nõudekirju. Artiklist tuleneb selgelt, et tegemist on ajakirjaniku arvamuse ja muljetega pärast istungit, lisaks on lugu kirjutatud minavormis. Elu24 ei nõustu, et kaebajaid oleks jäetud ära kuulamata: 10. juuni artikkel ei sisalda selliseid tõsiseid süüdistusi, mille osas oleks kaebajatele veel täiendavalt sõna pidanud andma ning lisaks sisaldab artikkel viiteid erinevale kajastusele, kuhu on lisatud ka kaebajate seisukohad. Samuti sisaldab see artikkel täispikka videointervjuud Teet Kuusemaaga.

Pressinõukogu otsustas, et Elu24 ei rikkunud 24. märtsil ilmunud artikliga «KUUUURIJA»: Esialgu tundus see nagu õngitsuskiri!» Netikommentaarid tõid kaasa kohtutee ja kopsakad kulud“, 3. juunil avaldatud videoga „Lapsetapja ema Anita süüdistab meediat häbistamises“ ja 10. juunil avaldatud artikliga „VIDEO: Kuusemaade viljakas põld asub kohtumajas“ ajakirjanduseetika koodeksit.

Pressinõukogu hinnangul on 24. märtsil artiklis avaldatud nõudesumma toimetuse poolt kontrollitud. Lisaks ei oma summa suurus kogu loo kontekstis olulist rolli ega muuda loo sisu.

3. juuni intervjuu Katrin Lustiga ei ole samuti ajakirjanduseetika koodeksiga vastuolus, sest ka ajakirjanikul on õigus peale kohtuistungit oma arvamust avaldada. Lisaks tegi intervjuu Katrin Lustiga teine ajakirjanik. Samas tuleb toimetustel hoolikalt kaaluda, kuidas kajastada kohtuvaidlust, kus ise ollakse osapool, nii, et see ei mõjuks lugejatele huvide konfliktina.

Pressinõukogu hinnangul ei ole 3. juuni loos mainitud minestamise puhul tegemist delikaatse terviseinfoga.