Kaebus nr 334
Pressinõukogu otsus 28.04.2011 | TAUNIV.
Postimees rikkus head ajakirjandustava.

Pressinõukogu arutas MTÜ Kriisinõustamise ja Eneseleidmise Keskuse Mahena nimel selle juhatuse liikme Tiina Naaritsa esitatud kaebust Postimehes ajavahemikus 2.-18. detsember 2010 ilmunud rea artiklite peale ning otsustas, et leht rikkus head ajakirjandustava.

Postimees kirjutas mullu detsembris ilmunud artiklites, et Mahena töötajad on valetiitlitega suutnud ära petta haridusministeeriumi ametnikud ja pakuvad lehe väitel riigile miljonite kroonide eest nõustamist aladel, milles neil vajalikku erialast diplomit ei ole.

Tiina Naarits kaebas Pressinõukogule, et artiklitega on tema ja Mahena nime ning mainet ebaõiglaselt kahjustatud. Kaebaja leiab, et artiklites on esitatud ebaõigeid andmeid, kasutatud jämedakoelisi halvustavaid ja mainet kahjustavaid väljendeid ning ebakohaseid väärtushinnanguid. Ka on leht olnud kaebaja väitel ebaõiglane, kuna mitte üheski kirjutises ei ole ajakirjanikud vaadelnud Mahena ja Tiina Naaritsa ligi 15 aastat väldanud pühendunud töö positiivset poolt. Samuti ei ole kaebaja rahul, et temalt ei küsitudki selgitusi ta hariduse kohta, kuid artiklites on kirjas, nagu oleks ta kommentaaridest keeldunud. Ühe konkreetse faktiveana tõi kaebaja välja, et artiklites nimetatakse MTÜ Mahenat ekslikult OÜ Mahenaks.

Postimees vastas Pressinõukogule, et lehes avaldatud väited Mahena esindajate vassimisest oma hariduse kohta on tõendatud. Leht lisas, et kaebaja kui MTÜ nimetamine ekslikult OÜ-ks ei saa olla märkimisväärne kahjustamine ning see viga sai järgmises artiklis parandatud. Leht väitis, et Tiina Naaritsale pakuti kommenteerimise võimalusi, kuid kaebaja keeldus. Samuti pole Tiina Naarits saatnud toimetusele vastulauset.

Pressinõukogu tõdeb, et MTÜ Mahena heaks töötanud mehe vahelejäämine vassimisega oma hariduse osas on tõsiasi. Kas tema nimetamine Mahena peamiseks kaastöötajaks oli õige või liialdus, ei saa Pressinõukogu esitatud dokumentide alusel hinnata. Kahtlemata mõjutab sellise pettuse ilmnemine suhtumist kogu organisatsiooni tegevusse, aga ei saa olla automaatseks aluseks süüdistada samasuguses valetamises organisatsiooni teisi töötajaid.

Pressinõukogu hinnangul ei ole Mahena nimetamine OÜ-ks MTÜ asemel antud kontekstis olulise tähtsusega eksimus.

Pressinõukogu otsustas, et Postimees rikkus ajakirjanduseetika koodeksi punkti 4.1., mis näeb ette, et uudismaterjal põhinegu tõestataval ja tõenditega tagatud faktilisel informatsioonil. Postimees on artiklites läbivalt nimetanud Tiina Naaritsat valetajaks, udutajaks ja libapsühholoogiks, samas ei ole sellised väited faktidega kaetud.

Pressinõukogu hinnangul nähtub kaebaja poolt esitatud dokumentidest, et leht on Tiina Naaritsat selliste süüdistustega ebaõiglaselt kohelnud, luues temast pikas lugude seerias süstemaatiliselt ja korduvalt põhjendamatult negatiivse kuvandi. Samuti on Postimees rikkunud ajakirjanduseetika koodeksi punkti 1.4., mille järgi ajakirjandusorganisatsioon kannab hoolt, et ei ilmuks ebatäpne, moonutatud või eksitav info. Artikliseeria avaloo „Koolitajad said riigilt valetiitlite toel miljoneid kroone“ juhtlauses on tõsine süüdistus „Kaks valetiitlite abil haridusministeeriumi ametnikud õnge püüdnud psühholoogi pakuvad riigi miljonite eest abi koolikriisinõustajatele ja missioonilt tulnud sõduritele.“ Nagu kinnitab kaebaja, ei ole Mahena nimetatud eesmärkideks riigilt üldse raha saanud. Samuti on liialdatud rääkida Mahena puhul riigilt valetiitlitega saadud miljonitest kroonidest ning ei ole tõendatud projektide rahastuse seost ühe koolitaja puhul ilmnenud valeandmetega, mis firma väitel tuli ka neile üllatusena.

Pressinõukogu tunnustab, et Postimees on antud juhul järjekindlalt tõstatanud avalikkusele olulist teemat koolitajatelt nõutava hariduse osas (ühe pettusejuhtumi valguses), aga oleks pidanud seejuures olema täpsem sama süüdistuse laiendamises teistele isikutele.

Pressinõukogu