Kaebus nr 437
Pressinõukogu otsus 24.01.2013 | ÕIGEKSMÕISTEV.
Postimees ei rikkunud head ajakirjandustava.

Pressinõukogu arutas Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvarti kaebust Postimehes 25. septembril 2012 ilmunud artikli „Uuritakse abilinnapeaga seotud linnaraha liikumist“ peale ja otsustas, et Postimees ei ole rikkunud head ajakirjandustava.

Artiklis on kirjas, et rahapesu andmebüroos on huvi tekitanud 63 912 eurot, mis laekus 2011. aasta 22. veebruaril Tallinna linnakantselei pangakontolt Eesti Taekwondo Liidu kontole. Tallinna abilinnapea ja Eesti Taekwondo Liidu president Mihhail Kõlvart sai artiklis võimaluse selgitada raha maksmise alust ja selle kulutamist.

Mihhail Kõlvart kaebas Pressinõukogule, et artikli pealkiri on eksitav ja artikkel sisaldab valeväiteid. Kaebaja kinnitusel ei ole Politsei- ja Piirivalveametil kestvat huvi nagu väidab tema sõnul loo pealkiri. Samuti ei ole kaebaja rahul, et ajakirjanik ei tee artiklis vahet temal kui abilinnapeal ja kui Eesti Taekwondo Liidu presidendil. Kaebaja märkis, et ülekanne tehti 22. veebruaril, kuid tema sai linnapeaks aprillis. Kaebaja lisas, et raha eraldamise esmane juriidiline alus oli Tallinna linna 2011. aasta eelarve. Kaebaja väitis, et uurimisorganid ega teised asutused ei ole antud küsimuses selgituste saamiseks või nõudmisega kontrollida finantsdokumente pöördunud ei tema ega ka Eesti Taekwondo Liidu poole ning seega on tegemist artiklis valeinfo edastamisega.

Postimees selgitas Pressinõukogule, et Postimehe käsutuses olev dokument kinnitab rahapesu andmebüroo huvi. Postimees lisas, et artiklis ei ole väidetud, et Politsei- ja Piirivalveamet tunneb rahaeralduse vastu huvi. Leht märkis oma vastuses, et lugu põhineb rahapesu andmebüroo infol, mis pidas ülekannet ebaseaduslikuks, büroo hinnangul kinnitasid seda Tallinna Spordi- ja Noorsooameti juhtaja poolt tagantjärgi vormistatud haldusaktid.

Pressinõukogu otsustas, et Postimees ei ole eksinud ajakirjanduseetika koodeksi vastu. Pressinõukogu leiab, et Mihhail Kõlvart sai artiklis piisavas mahus sõna süüdistustele vastamiseks ja oma seisukoha avaldamiseks.

Pressinõukogu leiab, et ajakirjanikel tuleb olla viidetes täpsem ja artiklites viiteküllasem, et lugejal ei tekiks ekslikku arusaamist.

Pressinõukogu