Pressinõukogu arutas Viljandi Linnavalitsuse kaebust Sakalas 29. jaanuaril 2013 ilmunud artikli „Koolides kiusatakse iga päev“ ja sama päeva juhtkirja „Kooli kius“ peale ning otsustas, et leht rikkus head ajakirjandustava.

Artiklis on kirjas, et Paalalinna põhikoolis läksid kaks poissi kehalise kasvatuse tunnist tulles kallale algklassipoisile ja peksid teda jalgadega. Sakala viitab artiklis anonüümsele allikale. Juhtunut kommenteerivad ka kooli direktor ja Viljandi haridusameti juhataja.

Viljandi linnavalitsus kaebas Pressinõukogule, et artikliga on tekitatud põhjendamata kannatusi konfliktis osalenud õpilasele (väidetavale ohvrile) ja tema vanemale, Paalalinna kooli töötajatele, kõigile Viljandi koolidele ja lapsevanematele. Kaebaja ei ole rahul, et kooli direktorit küsitleti anonüümse vihje põhjal ebamäärast infot kasutades. Artiklis loodi valitud tekstilõikude abil direktorist kuvand kui koolivägivalla suhtes hoolimatust inimesest. Samuti leiab kaebaja, et artiklis on segamini uudised, arvamused ja oletused ning info pärineb tõenäoliselt konfliktiga vahetult mitteseotud osapooltelt. Samuti ei ole kaebaja rahul, et konfliktis osalenud osapooli (õpilased, õpetaja ja lapsevanem) ära ei kuulatud. Kaebaja peab eksitavaks ka pildiallkirja, mis nimetab toimunut peksmiseks. Samuti on kaebaja meelest eksitav artikli juhtlõik, kus räägitakse peksmisest. Kaebaja ei ole rahul, et Sakala ei nõustunud ebaõiget infot parandama.

Sakala vastas Pressinõukogule, et artiklis on kakluses osalenud jäetud anonüümseks, piirdutud on vaid klasside mainimisega. Leht lisas, et artikli kirjutamise ajal ei olnud kakluses osalenud ohvri vanema nimi teada, sest ta pöördus lehe poole viis päeva peale loo ilmumist, seega ei saanud lapsevanemalt kommentaari küsida. Sakala märkis, et on jätkuvalt seisukohal, et Paalalinna koolis ei pöörata koolivägivallale piisavalt tähelepanu, mida näitab see, et vähemalt kahest kaklusest laste vanemaid ei teavitatud. Sakala väitel ei ole antud kooli direktor meediaga suhtlemisel kogenematu inimene, sest ta on Sakalale kommentaare andnud vähemalt 75 korral. Lisaks kinnitas direktor lehele, et teda artiklis valesti tsiteeritud ei ole. Sakala lisas, et ehkki esimene info peksmise kohta pärines anonüümselt allikalt, kontrollis leht selle koolijuhilt üle ja direktor ei parandanud ajakirjaniku kirjeldust peksmisest ühegi detaili osas.

Pressinõukogu otsustas, et Sakala rikkus ajakirjanduseetika koodeksi punkti 4.11., mis näeb ette, et fotod, fotode allkirjad, pealkirjad, juhtlaused ega saatetutvustused ei või auditooriumi eksitada. Pressinõukogu hinnangul on artikli pealkiri eksitav, sest ei vasta artikli sisule.

Ülejäänud kaebaja poolt esiletõstetud punktides pole Sakala Pressinõukogu hinnangul eksinud. Loos on jäetud kakluse osapooled piisavalt anonüümseks, samuti on juhtunu kommenteerimiseks antud sõna koolijuhile. Pressinõukogu hinnangul ei ole kooli direktor, kes on andnud nii palju ühele lehele kommentaare, kindlasti mitte meediaga suhtlemisel kogenematu isik.