Tallinn, 16. aprill 2021. Pressinõukogu arutas Janika Veski kaebust Eesti Päevalehes 9. detsembril ilmunud artikli „Faktikontroll: MMS-i maaletooja võitleb koroonavaktsiini vastu libainfoga“ peale ja otsustas, et leht rikkus head ajakirjandustava.

Artikkel analüüsib Janika Veski postitust Facebookis ja jõuab otsusele, et postituses on ohtralt valeväiteid.

Janika Veski kaebas Pressinõukogule, et artiklis on teda süüdistatud libainfo levitamises, esitatud moonutatud väiteid, kuid sõna ei antud. Kaebaja ei ole ka rahul, et teda on nimetatud MMS-i maaletoojaks, mis jätab mulje nagu tegeleks ta MMS-i müügiga.

Eesti Päevaleht vastas, et artiklis kasutatakse maaletooja mõistet propageerimise tähenduses. Kuna kaebaja on MMS-i kasutamise propageerija ja tutvustaja, on tema nimetamine MMS-i maaletoojaks kohane. Leht leiab, et kaebaja postituse allikas on legitiimne, kuid materjalide levitamine endale sobival viisil teeb sellest libainfo.

Pressinõukogu otsustas, et Eesti Päevaleht ei järginud piisava hoolsusega ajakirjanduseetika koodeksi punkti 1.4, mis näeb ette, et ajakirjandusorganisatsioon kannab hoolt selle eest, et ei ilmuks ebatäpne, moonutatud või eksitav info. Pressinõukogu hinnangul on kaebaja väiteid käsitleva artikli juures oleva illustratsiooni allkirjas ebatäpne tõlgendus kaebaja Facebooki-postitusest, nagu võiks vaktsiinivastaste hinnangul Ühendkuningriigi esimest vaktsiinisüsti saajat 90-aastast Margaret Keenanit ohustada vaktsiini kõrvaltoimena rasedus. Kaebaja Facebooki postituses on vaktsiini kõrvalmõjudeks olevate väidetavate probleemide hulgas kirjas „raseduse ja sünniraskused“. Kaebaja algsest postitusest erinevat arusaamist võimaldava kirjapildiga „näiteks rasedus ja sünnitus komplikatsioonid“ on tegu ka loo sisuosas.

Pressinõukogu hinnangul muus osas artiklis ajakirjanduseetika koodeksi rikkumist ei ole.

Eesti Päevaleht avaldas Pressinõukogu otsuse 16. aprillil.

Pressinõukogu