Tallinn, 24. aprill 2000. Eesti Ajalehtede Liit (EALL) kutsub ajakirjandusväljaandeid ja meedia sisu tarbivaid organisatsioone üles pidama kinni autoriõiguse seadusest. Praegune praktika, eriti ajalehematerjalide kasutamisel, eirab sageli autoriõigust ning head refereerimistava.

Ajalehed kui põhilised meedia sisu tootjad on kogu maailmas üha enam huvitatud, et nende poolt loodud materjali kasutataks õiguspäraselt ning nende huve mitte kahjustades.

Kuigi Eestis kehtib autoriõiguse seadus, vajavad mõned selle põhimõtted ning üldised refereerimistavad veelkordset rõhutamist.

1.Ajalehematerjali kasutamiseks küsida luba väljaandjalt või peatoimetajalt. Loa saamine artikli autorilt ei saa olla ümbertrükkimise aluseks, kuna varalised õigused on reeglina üle antud ajalehetoimetusele. Vastavalt kokkuleppele võidakse luba anda kas tasuta või tasu eest.

Seadus ei tee ajakirjandusele erandeid teose puutumatuse osas, seega lühendamised, pealkirja ja teksti muutmised (va ajakirjanduse spetsiifikast tingitud toimetamine) saavad toimuda vaid autori eelneval nõusolekul. Juhul, kui väljaanne on teinud nähtaval kohal vastava klausli, mis võimaldab toimetusel teha muudatusi, tähendab autori poolt kaastöö saatmine nõustumist sellise klausli tingimustega.

2.Kui väljaandes on märkus selle kohta, et ta on endale jätnud ka päevakajaliste majanduslike, poliitiliste vői religioossetel teemadel kirjutatud artiklite reprodutseerimise õiguse, siis ei ole teistel väljaannetel mingit õigust seda klauslit eirata. Ilma selle klauslita lubab autoriõiguse seadus selliste materjalide reprodutseerimist tasuta ja ilma luba küsimata.

3.Autoriõiguse seadus lubab materjali refereerida vői tsiteerida ilma nõusolekuta ja ilma tasu küsimata motiveeritud mahus ja kontekstis. Motiveeritud mahu saab tuvastada igal eraldi juhul. Näiteks kaheleheküljelise artikli refereerimine ja/või tsiteerimine 1.5 leheküljel on ilmselgelt motiveeritud mahu ületamine. Kuid üldpõhimõttena tuleb jälgida, et refereering vői tsiteerimine on algallika suhtes lojaalne.

4.Austada algallikat, tehes sellele viite. Üleskutse uudisteagentuuridele ja agentuurimaterjalide kasutajatele: säilitada viide algallikale. Enamik üleriiklikus ajakirjanduses esinevaid regionaaluudiseid on pärit maakonnalehtedest, kuid ümbertrükkidel kaob tihti viide algallikale. See pole kooskõlas hea viitamistavaga.

5.Autoriõigus kehtib ka internetis. Hea tava järgi on ajalehematerjalide esitamisel internetiväravates vajalik teha viide ajalehele kui algallikale uudise vői materjali esituse algosas.

6.Internetilehekülgedel avaldatud arvamused ja kommentaarid on võrreldavad ajalehe arvamusartiklite ja lugejakirjadega, mida võib vabalt refereerida ja tsiteerida, kui seda tehakse motiveeritud mahus, kontekstis ja viitega autorile, pealkirjale ning avaldamisallikale.

Soovitused tuginevad Eesti Ajalehtede Liidu poolt 20. märtsil Tallinnas korraldatud autoriõiguse teemalisel seminaril arutatule.

EALL