Valitsuse kava jätta ära ajalehtede maakojukande toetus lööb maatellijat hinnašokiga

Tallinn, 2. september 2003. 2004. a. riigieelarve projektist on ülimalt kahetsusväärselt välja jäetud perioodika maakojukande toetus. EALLi nõukogu leiab, et maakojukande toetussumma riigieelarves on tingimata vajalik, et jätkuvalt tagada ühetaoline kojukandehind lehetellijate jaoks nii linnas kui maal.

“Dotatsiooni kadumine tähendaks seda, et ajalehed on sunnitud esmakordselt kehtestama kaks eraldi tellimishinda: üks linnatellijatele (odavam) ja teine maatellijatele (kallim),” ütles EALLi nõukogu esimees Agu Veetamm.

Kui valitsus ei loobu praegusest positsioonist, on ajakirjanduse tellimishinna tõus niigi vähemkindlustatud maatellijate jaoks vältimatu, kuna eriti maakonnalehtedel pole reserve hinnatõusu katmiseks. Näiteks oli Kesk-Eesti ajaleht Järva Teataja sunnitud 1. septembrist alates vähendama ilmumissagedust neljalt korralt nädalas kolmele, põhjuseks piirkonna väiksus ja passiivne majandusareng.

Seni on Eestis valitsenud poliitiline konsensus, et maakojukande toetusel on oluline regionaal- ja sotsiaalpoliitiline mõju. Seetõttu ongi vastav summa alati riigieelarves olnud. Sõnamurdjalikult on käitunud majandusminister Meelis Atonen (Reformierakond), kes on EALLile kirjalikult lubanud, et maakojukande toetussumma on taas riigieelarves majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi real.

EALLi arvates pole tõsiselt võetav majandusministeeriumi plaan, mille järgi maakojukande toetus võetaks riigile kuuluvast äriettevõttest Eesti Post. Arvestades segastel asjaoludel toimunud Eesti Posti juhi vahetust, pole mingit kindlust, et Eesti Posti nõukogu sellise poliitilise diktaadiga nõustub, või et see nõue ka hiljem kehtima jääb.

“Maaelanikkonna informeerituse ja võrdse kohtlemise seisukohalt on oluline taastada majandusministeeriumi eelarvereal seal alati olnud 15 miljoni suurune toetus perioodika maakojukandele,” ütles EALLi tegevdirektor Tarmu Tammerk. “Selles küsimuses on vaja kiiret otsust, kuna juba käib 2004. a tellimishindade arvutamine.”

Valitsus on lubanud avatust ja läbipaistvust. Samal ajal tehti tuhandeid maatellijaid ning kümneid ajaleheväljaandjaid valusalt puudutav otsus ilma asjaosalistega konsulteerimata. 40 ajalehte ühendav EALL on endiselt valmis ajakirjanduse maakojukande probleeme selgitama. Ilmselt vähese informeerituse tõttu pole valitsus mõistnud: maakojukande toetuse kaotamine on teabelevi piirav ja ajakirjandusvaenulik samm.

Maapiirkondade hinnatundlikke tellijaid ootavad ees nagunii EL-iga seotud hinnašokid. Eestikeelse ajakirjanduse kättesaadavuse tagamine on esialgu veel meie kätes.

EALL