27. oktoober 2026. Põhjamaade ja Balti riikide meediaorganisatsioonid ja ajakirjanike ametiühingud tegid täna ühisavalduse, milles esitatakse ajakirjandusliku sisu kasutamisele tehisintellekti poolt kolm soovitust.

Tehisintellekti ettevõtted kasutavad ajakirjanduslikku sisu oma süsteemide koolitamiseks ja arendamiseks ning seda sageli ilma nõusoleku, piisava läbipaistvuse või tasu maksmiseta. ”See ohustab mitte ainult uudismeedia finantsilist jätkusuutlikkust, vaid ka võimet säilitada mitmekesist sõltumatut toimetusmeediat. Me vajame praktilisi lahendusi, mis tagavad ajakirjandusliku sisu kasutamisel õiglased tingimused. Meie kolm soovitust pakuvad konkreetseid viise nende väljakutsete lahendamiseks,” ütleb Karen Rønde, Taani uudismeedia väljaandjate kollektiivse esindamise organisatsiooni (DPCMO) aseesimees.

Tehisintellekt vajab ajakirjandust ning ajakirjanduse jätkuv areng sõltub õiglastest turutingimustest, mis võimaldavad rahastada mitmekesist ajakirjandust avalikkuse hüvanguks. Seetõttu on 14 organisatsiooni kokku leppinud kolmes konkreetses soovituses:

1. Nõusolek: Ajakirjandusliku sisu äriline kasutamine tehisintellektis nõuab õiguste omajate nõusolekut. Tehisintellekti ettevõtted peavad austama autoriõigust ja sõlmima lepingud, kui nad soovivad kasutada ajakirjanduslikku sisu ärilistel eesmärkidel.
2. Läbipaistvus: Tehisintellekti ettevõtted peavad õiguste omanikele andma piisavalt teavet selle kohta, millist autoriõigusega kaitstud sisu kasutatakse nende süsteemide koolitamiseks ja kuidas need süsteemid autoriõigusega kaitstud sisu kasutavad. Kui vajalik teave ei ole kättesaadav, tuleks rakendada juriidilist eeldust, millega kaasneb ümberpööratud tõendamiskoormis.
3. Jõustamine: Läbirääkimised väljaandjate ja tehisintellekti ettevõtete vahel pole veel tulemuseni jõudnud. Seetõttu tuleks uurida võimalust luua arbitraažimehhanism või muu tõhus vaidluste lahendamise protsess. Selline mehhanism peaks aitama lahendada vaidlusi tasustamise ja sellega seotud tingimuste üle, ilma kohustamata õiguste omajaod lepingut sõlmima.

Mitmed käimasolevad juriidilised vaidlused näitavad vajadust selgete reeglite järele, mis reguleerivad tehisintellekti ettevõtete ajakirjandusliku sisu kasutamist.

Selle aasta alguses esitas DPCMO OpenAI vastu hagi. DPCMO andmetel kasutas ettevõte ChatGPT-i treenimiseks Taani uudismeedia artikleid ning reprodutseeris nende artiklite osi, rikkudes autoriõiguse seadust. See kaasus illustreerib väljakutseid, millega autoriõiguste omajad silmitsi seisavad jõustades oma õigusi globaalsete tehisintellekti ettevõtete vastu.

Ühise positsiooni kohta:

Ühisavaldusele kirjutasid alla 14 organisatsiooni:

• Baltic Press Publishers’ Collective Management Organisation
• Danish Media Association
• Danish Press Publishers’ Collective Management Organisation
• Danish Union of Journalists
• Estonian Media Enterprises Association (Eesti Meediaettevõtete Liit)
• Icelandic Union of Journalists
• Norwegian Media Business’ Association
• Norwegian Union of Journalists
• Swedish Magazine Publishers Association
• Swedish Union of Journalists
• Swedish Press Publishers’ Collective Management Organisation
• The Swedish Media Publishers’ Association
• The Finnish Media Federation
• The Union of Journalists in Finland

Loe ühisavaldust SIIT

Eesti Meediaettevõtete Liit
Balti Uudismeedia Väljaandjate Ühing (BPCMO)