Pressinõukogu arutas Urve Kauri kaebust Postimehes 18. detsembril 2016 ilmunud artikli „Kinnipidamiskeskus maadleb piire kompavate asukatega“ peale ja otsustas, et leht ei ole rikkunud head ajakirjandustava.

Artikkel räägib Harju kinnipidamiskeskuses viibinud kolmest kinnipeetavast, kelle psühhiaatrid on tunnistanud oma käitumismustrilt manipuleerijateks. Artikkel põhineb kinnipidamiskeskuse juhi ütlustel.

Urve Kaur kaebas Pressinõukogule, et artiklis on talle otsene negatiivne viide ja ta tundis end seetõttu tagaselja milleski süüdi mõistetuna, kuigi juhtunut ei kirjeldata. Kaebaja ei ole rahul, et artiklis ei ole kinnipeetavate vaimse tervise probleemide kommenteerimiseks kasutatud politseinikust pädevamat eksperti. Samuti leiab kaebaja, et ajakirjanik kasutas artiklis manipulatsioonivõtteid.

Postimees vastas Pressinõukogule, et artikkel tugineb pikema aja jooksul laekunud teabele kinnipidamisekeskuses toimuvast. Artikkel tugineb politsei infol ja politsei sisejuurdluste kokkuvõtetel. Leht lisas, et ei kasutanud artiklis asjaosaliste nimesid ja seetõttu on ka psühholoogi rolli kajastatud võimalikult lakooniliselt ja umbisikuliselt.

Pressinõukogu otsustas, et Postimees ei ole rikkunud ajakirjanduseetika koodeksit. Kogu artikli kontekstis ei oma psühholoogi puudutav lause sellist tähtsust, et juhtunust pikemalt kirjutada või kaebaja kommentaari võtta. Lisaks pärineb info kinnipidamiskeskuse juhi sõnadel, milles ei olnud toimetusel põhjust kahelda, sest kinnipidamiskeskuse juht vastutab kõige keskuses toimuva eest.