Pressinõukogu arutas Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsiooni Eestis MTÜ kaebust Rus.Postimehes 15. juunil 2026 ilmunud artikli „Eesti Ukraina Ühendus keeldus kategooriliselt avaldamast, milleks annetusi ja toetusi kasutatakse“, Postimehes 19. juunil ilmunud artikli „Eesti Ukraina ühendus keeldub avaldamast infot annetuste ja toetuste kasutamise kohta ja käib kohut“ ja Rus.Postimehes 19. juunil ilmunud artikli „Ukraina organisatsioonide assotsiatsioon Eestis vastas küsimustele raha kasutamise kohta“ peale ning otsustas, et väljaanded ei rikkunud head ajakirjandustava.

Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioon Eestis kaebas Pressinõukogule, et 15. juuni artikli pealkiri on eksitav, sest jätab mulje täielikust ja kategoorilisest keeldumisest, kuigi tegelikult on osa teabest esitatud ning ülejäänud osas käib õigusvaidlus dokumentide väljastamise ulatuse ja seaduslike piirangute üle. Kaebaja leiab, et samas artiklis on ühendatud omavahel otseselt mitteseotud teemad: kohtuvaidlus andmekaitse inspektsiooniga, ühe sõiduki üleandmine Ukraina toetuseks, Radio drUzi tegevus, suhted töövõtjatega, varasemad avalikud väljaütlemised ja kolmandate isikute kriitilised väited. Kaebaja hinnangul loovad need teemad koos lugejale mulje süsteemsest probleemist organisatsiooni tegevuses. Samuti ei ole kaebaja rahul, et artiklis kasutati hinnangulisi ja emotsionaalselt laetud väljendeid. Kaebaja leiab, et artiklis tugineti allikatele, kes olid organisatsiooniga konfliktis või olid varem väljendanud negatiivseid seisukohti ning nende võimalikku erapoolikust ei avatud lugejale piisavalt. Pärast organisatsiooni pöördumist toimetuse poole 19. juunil avaldatud jätkulugu ei kõrvaldanud kaebaja meelest algset probleemi, sest see kordas varasemat kriitilist raamistikku ning esitas kaebaja vastused koos toimetuse vastuväidete ja skeptilise käsitlusviisiga. Kaebaja ei ole rahul, et ajakirjanik ei andnud vastamiseks konkreetset tähtaega ega oodanud ära organisatsiooni vastuseid, lisaks ei küsitud kommentaari kõigi esitatud süüdistuste osas. Kaebaja leiab, et ajakirjanik on artiklite juures kasutanud fotomaterjali, mis ei ole asjakohane ja pigem õhutab konflikti, arvestades näiteks Ukraina suhteid Poolaga. Samuti tulnuks kaebaja hinnangul enne seisukohtade ja oletuste avaldamist hoolikalt koguda tõendeid ja teha kindlaks allikate usaldusväärsus.

Postimees vastas Pressinõukogule, et artiklites on tuvastatud allikate, päringute ja dokumentide kaudu, et organisatsioon on keeldunud annetuste ja toetuste kasutamisega seotud andmete edastamisest kohalikule ukrainlasest aktivistile, kes tundis selle vastu huvi ja ise tegeleb Ukraina abistamisega. Detailseid andmeid ei ole edastatud ka toimetuse palve peale ning kaebaja on valinud hoopis pika õigusvaidluse tee. Toimetus lisas, et annetajate raha kasutamise kohta annetajatele ja avalikkusele aru andmine on nii andmekaitse inspektsiooni seisukoht kui ka avalikkuse ootus ja läbipaistva asjaajamise põhimõtte küsimus. Seega on toimetuse huvi teema vastu täiesti õigustatud. Kaebaja järjepidev ja pikaajaline soov andmete avalikustamist vältida on loos tõendatud. Ajakirjaniku ja kaebaja esindaja kirjavahetus algas 8. detsembril 2025 ning jätkus aprillis pärast AKI ettekirjutuse tähtaja kukkumist. Kirjavahetus on olemas ja toimetuse poolt arhiveeritud. Selle aja jooksul on ajakirjanik püüdnud metoodiliselt ja kiirustamata saada vastuseid kõikidele loos mainitud sõlmküsimustele. Vastused on olnud väga üldist laadi ja täpsemaid andmeid toetuste ning annetuste kasutamise kohta ei ole kaebaja edastanud. Toimetus lisas, et kaebaja selgitusi kasutati loos piisavas mahus, et tagada tasakaal ja kaebaja seisukoha esindatus. Alles pärast loo avaldamist Rus.Postimehes 15. juunil avaldas organisatsioon oma Facebooki lehel põhjalikuma kommentaari, mis oli reaktsiooniks avaldatud loole ning toimetuse arvates demonstreerib selgelt, et organisatsioon andis loole eelnenud suhtluse käigus teadlikult väga hägusaid vastuseid, soovides aega venitada, ja pidi andma põhjalikumaid, kuid endiselt vaid osalisi selgitusi, alles avalikkuse surve tõttu pärast loo avaldamist. Rus.Postimehe toimetus avaldas eraldi uudisena organisatsiooni täiendavad selgitused ja lisas sealt pärit olulisemaid osi esialgsesse loosse. Loo tõlge eesti keelde, mis ilmus 19. juunil, arvestab organisatsiooni lisaselgitustega ja sisaldab neid. Toimetus märkis, et allikate usaldusväärsus on kontrollitud ning oletusi pole ajakirjanik avaldanud.

Pressinõukogu otsustas, et Rus.Postimees ja Postimees ei eksinud ajakirjanduseetika koodeksi vastu. Pressinõukogu hinnangul räägivad artiklid avaliku raha kasutamisest ja seega on selle teema vastu avalikkuse põhjendatud huvi. Pressinõukogu hinnangul tuleb loost välja, et infot on kontrollitud ja artiklites on palju allikaid.

Pressinõukogu hinnangul on kaebajale antud võimalus kommentaarideks ning saadud vastused on artiklites olemas. Artiklite põhisisu, et assotsiatsioon keeldub andmeid avaldamast, leiab kinnitust ka kaebuses, kus kaebaja seda ise kinnitab.